Valitsus langetas oma õhtusel kabinetiistungil otsuse sulgeda ootamatult turvaprobleemiga ID-kaartide sertifikaadid juba alates reede hilisõhtust, mistõttu on enam kui pooled Eestis käibel olevatest ID-kaartidest alates laupäevast elektroonilise tuvastusvahendina kasutuskõlbmatud.
Kokku on selliseid musta stsenaariumi ohvriks langenud ID-kaarte praegu inimeste käes 760 000. Tänase päeva jooksul õnnestus sertifikaadid kauguuendada 15 000 inimesel ning üldse on seda õnnestunud teha enam kui 40 000 ID-kaardi omanikul.
Sertifikaatide kauguuendamine pannakse «lihtsurelike» jaoks aga juba ööl vastu reedet mõneks päevaks kinni. Täpsemalt: 3.-5. novembrini saavad sertifikaate kauguuendada ainult inimesed, kes peavad kasutama ID-kaarti oma töös eriti aktiivselt ehk siis ligi 35 000 arsti, riigi õigusvaldkonna töötajat ning perekonnaseisutoiminguid tegevat inimest. Konkreetsemad inimesed pakuvad ametkonnad ise välja ning neid teenindatakse lähipäevadel ka politsei teenindusbüroos eelisjärjekorras.
Kuid nagu öeldud, siis valitsuskabineti otsus tuli nagu välk selgest taevast – alles kella kolme paiku päeval teatas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), et nendelt pole selliseks sammuks ettepanekut välja läinud.
Peaminister Jüri Ratas selgitas vaid loetud tunnid hiljem ajakirjanikele, et otsus langetati pärast viis tundi kestnud arutelusid mitme ametkonna osavõtul ning lõppesid need otsusega toetada politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning RIA vastavat ühisettepanekut. Seega pidi ettepanek sündima kella 15 ja 20 vahel.
RIA peadirektor Taimar Peterkop ütles ettepaneku ainsa põhjendusena seda, et senisest veelgi tõenäolisemaks on muutunud ID-kaardi turvanõrkuse ärakasutamine. «Tänasest on pakkumises pahavara, et turvanõrkust ära kasutada. Ma ei tea, kas see päriselt töötab, kuid ohu realiseerumine on muutunud reaalseks,» sõnas Peterkop.
Ettepaneku kaasautoriks olnud PPA peadirektor Elmar Vaher märkis, et valikud olid väga rasked, kuid et tema hinnangul oli see ainuõige otsus.
Kokkuvõttes on Eestis laupäeva hommikul ligikaudu 760 000 ID-kaarti, millega ei saa siseneda IT-süsteemidsesse, tuvastada end e-teenustele ja anda digiallkirju. See tähendab, et e-riigist on ära lõigatud enam kui pooled Eesti ID-kaardid.
Peaminister Jüri Ratase hinnangul aga mingisuguseks paanikaks ühiskonnas põhjust ei ole.
«Ei pea tulema nädalavahetusel PPA uste taha, sertifikaate saab uuendada 31. märtsini 2018,» tuletas ta meelde. «Eesti e-riik läheb edasi. Eesti e-riik tugineb usaldusele ja avatusele, millega ei saa mitte üks gramm riskida.»
Ratas jättis vastamata küsimusele, kui palju ID-kaardi probleemi lahendamine seni maksumaksja raha on nõudnud ning ka sellele, kas maksude maksmisega võib venitada, kui vajalike inimeste ID-kaardid ei tööta.
Küll aga vabandas ta nende ees, kes on seni oma ID-kaardi sertifikaatide uuendamisega hätta jäänud. Nimelt ei ole viimastel päevadel erinevate riigiasutuste veebisüsteemid omavahel hästi kokku töötanud ning sertifikaatide uuendamine on seetõttu põrkunud probleemide rägastikuga. Esmaspäeval sai oma ID-kaardi uuendatud näiteks vaid 1300 inimest.
Küll aga kordas peaminister seda, et Eesti ID-kaarti ei ole keegi seni lahti muukida suutnud.
Justiitsminister Urmas Reinsalu teatas neljapäeva õhtul, et ID-kaartide sertifikaatide peatamine ei tohi kuidagi mõjutada Eesti riigi usaldusväärsust ning riik peab garanteerima õigusriigi efektiivse töö katkematu jätkamise.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski märkis, et sertifikaatide sulgemine oli ainumõeldav ja tervishoiusüsteemid olid selleks sammuks valmis. «Viimase kahe kuu jooksul on tehtud ära väga suur töö, et tagada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste toimimine ka ID-sertifikaatide sulgemisel. Üksikuid tõrkeid võib haiglates lähinädalatel siiski ilmneda, mistõttu palume patsientidelt mõistvat suhtumist — selle sammuga kaitseme me teie andmeid,» lisas Ossinovski.
Tuletame meelde, kes ei peaks üldse muretsema ID-kaardi uuendamise pärast, need:
1) kelle ID-kaart on välja antud enne 16. oktoobrit 2014,
2) kes kasutavad ID-kaarti ainult reisidokumendina või isikut tõendava dokumendina,
3) kes ei kasuta kaarti elektrooniliselt ehk ei sisesta ID-kaardi PIN1 ega PIN2,
4) kes kasutavad ID-kaarti ainult digiretsepti väljaostmiseks apteegis või kliendikaardina.
Oma riigis kasutatavad turvaprobleemiga ID-kaardid on sulgenud näiteks ka Slovakkia ja Hispaania.
Politsei läheb kaubanduskeskustesse
Politsei- ja piirivalveameti idenditeediüksuse juhi Margit Ratniku sõnul ulatuvad ID-kaardi uuendajate järjekorrad Tallinna teenindusbüroodes hetkel vähemalt 1,5 tunnini ning seis ei ole hea. Lisaks paiknevad politsei teenindusbürood pealinnas äärelinnades ühistranspordiga raskesti ligipääsetavates kohtades. Seetõttu on politsei langetanud otsuse minna peagi inimeste ID-kaarte uuendama kaubanduskeskustesse.
«Me teeme seda. Me teeme seda esimest korda 12. novembril politseipäeval üle Eesti. Esmalt pakume inimeste võimalust kauguuendada ja kui see ebaõnnestub, siis aitame ise,» ütles Ratnik. «Kui see päev osutub edukaks, siis tulemegi kaubanduskeskustesse ja võimaldame inimestel uuendused ära teha.»
Neljapäeva õhtul selgus lisaks, et politsei teenindusbürood on ID-kaartide uuendamiseks avatud ka juba sel nädalavahetusel.
/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)