Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Maksumaksja raha eest internetti vedav sihtasutus kaebab Eesti riigi kohtusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Just nõnda näeb välja DigiTee ja teiste maakondade projektide käigus koostatud kaart, kus on kujutatud kiire interneti sooviavaldused üle Eesti. Maapiirkondade suur huvi lairibalahenduste vastu elavdas aga ettevõtjate huvi ja riik otsustas kasutada hoopis nende abi interneti pakkumiseks. | FOTO: Kuvatõmmis

Peamiselt maksumaksja raha eest Eestis interneti põhivõrku rajav Eesti Lairiba Arenduse SA (ELA SA) vaidlustab kohtus konkurentsiameti ettekirjutuse, millega nõuti baasvõrgule juurdepääsutingimuste leevendamist, et parandada maapiirkondade elanikele kiire interneti osutamise võimalusi.

«Sihtasutus hinnastab teenuseid kulupõhiselt ja kõikide operaatorite jaoks võrdsetel alustel, muu hulgas ei ole tähtis operaatori suurus. Ka projekti rahastamisreeglid näevad ette, et baasvõrgu rajamine ei tohi olemasolevat konkurentsiolukorda mõjutada,» selgitas ELA SA juhatuse liige Priit Soom.

ELA SA on enda kinnitusel loonud ka erandtoote ühenduste väljaehitamist piirkondades, kus klientide arv on erakordselt väike ning teenuseid pakutakse seal standardsest tootest soodsama hinnaga kõikidele operaatoritele. Selle teenuse kulu kaetakse põhiteenuse arvelt, kuid toote kasutamisele on seatud piirangud, et vältida konkurentsimoonutuste tekkimist.

«Ameti ettekirjutuse täitmine sunniks turuosalisi ebavõrdselt kohtlema. Korralduse täitmine tähendaks konkurentsiolukorra moonutamist – esimesed teenusega liitujad kataksid suure osa kulust ja iga järgmine huviline saaks liituda sümboolse tasu eest. See ei lähe absoluutselt kokku võrdse kohtlemise printsiibiga,» ütles Soom.

Soom märkis, et inimesed maapiirkondades ootavad pikisilmi kiiret internetiühendust, kuid ELA SA ei saa painutada selleks kehtestatud rahastamisreegleid ja riskida võimalike kaasnevate tagasimaksenõuetega. «See võib tekitada vastupidise olukorra konkurentsiameti soovitule ehk maapiirkondade lõpptarbijatele võib muutuda kiire internet kallimaks ja raskemini kättesaadavaks,» lisas ta.

Konkurentsiamet muidugi ELA SA seisukohtadega ei nõustu ja jääb endale kindlaks.

«Me ei arva, et ELA SA võrgule ligipääsutingimuste maapiirkondadele sobivamaks kujundamine oleks konkurentsiolukorda moonutav. Tegemist on 86 protsendi ulatuses avalikest vahenditest rahastatud võrguga, millest on hetkel kõige rohkem kasu saanud suured mobiilsideettevõtjad,» märkis ameti pressiesindaja Maarja Uulits.

Tema sõnul on ettekirjutuse eesmärk parandada lisaks mobiilsidele ka muul viisil tarbijatele lairibateenuse osutamise võimalusi.

«Ettekirjutuse täitmisega ei kaasneks ebavõrdset kohtlemist, sest nii suurtel kui ka väikestel ELA SA klientidel säiliks võimalus kasutada piiranguteta kõiki teenuseid,» märkis Uulits.

Riigi esindajaks ELA SAs on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), põhiline häälteõigus on selles aga mobiilioperaatoritel – asutajad on ka Elisa, Telia, Tele2, Levira, Ericsson ja Connecto.

MKMi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul ei pea ministeerium mõistlikuks kommenteerida pooleli olevaid kohtuasju, kus ta ise ei ole osapool.

Küsisin Priit Soomi käest ka seda, miks kohe kohtutee ette võeti ja kas muidu tõesti konkurentsiametiga kokkuleppele ei saadud. Selgus, et läbirääkimised on kestnud juba mõnda aega ning olukord näib lootusetu.

«ELASA on KAga korduvalt sel teemal suhelnud – näiteks kirjutanud vastus ettekirjutise hoiatusele –, soovides õiglase otsuse nimel kaasata ka elektroonilise side regulaatori tehnilise järelevalve ameti ning sideettevõtteid laiemalt, kuid konkurentsiamet ei ole seda vajalikuks pidanud, seetõttu on ka küsitav, kas nad oma otsust muudaksid ning ettekirjutuse saab nn lõpliku tõe selgumiseni peatada vaid kohus,» ütles Soom.

Peamine etteheide ELA SA-le on olnud, et seni on sisuliselt täies ulatuses täitmata selle peamine eesmärk: kiire püsiühenduse viimine maapiirkondadesse. Püsiühenduse on saanud vaid ligi 20 000 klienti. Selle asemel on hoogsalt veetud kaablit asutajatele kuuluvate mobiilimastide ühendamiseks internetiga.

Maksumaksja toetus projektile on 85 protsenti ja 15 protsenti on ELA SA omafinantseering, milleks on omakorda võetud sihtasutuse nimel aga laenu – ehk oma raha pole ettevõtted pidanud alla panema.

Baasvõrgu rajamise hinnanguline maksumus on 70 miljonit eurot.

Mida nõuab konkurentsiamet?

Eesti Lairiba Sihtasutusele (ELA SA) tehtud ettekirjutuses nõutakse, et alates 20. novembrist tuleb EstWin baasvõrgule juurdepääsutingimusi leevendada, et parandada maapiirkondade elanikele kiire interneti osutamise võimalusi.

«ELA SA on kujundanud ligipääsutingimused EstWin baasvõrgule viisil, mis on sobivad eelkõige suurtele mobiilsideettevõtjatele, kellel on palju tarbijaid. Maapiirkondades aga asuvad vähesed tarbijad suurte vahemaade taga ning seal teenust osutada soovivatele teistele ettevõtjatele ELA SA hinnakiri ei sobi,» teatas konkurentsiamet 23. oktoobril.

Maapiirkondade tarbeks on küll kujundatud teenus «kiu rent tarbijaühenduseks», kus tasu tarbija kohta on väiksem, kuid selle kasutatavust on erinevate tingimustega oluliselt piiratud. Eelkõige on piiratud tarbijate arvu ja renditava kiulõigu pikkust. Konkurentsiameti ettekirjutus nõuabki nende piiravate tingimuste eemaldamist.

«Arenevast digimajandusest peavad osa saama kõik inimesed igas Eesti piirkonnas,» kommenteeris ettekirjutust konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. ELA SA baasvõrgule juurdepääsutingimuste leevendamine loob tema hinnangul paremad võimalused eeskätt fikseeritud püsiühenduste lokaalsete lahenduste arenguks.

Konkurentsiameti menetlus ise sai alguse juba 2016. aasta maikuus ja seda ameti omal initsiatiivil. «Kuna lairibateenuse arendamise teema oli avalikkuses üleval ja amet pidas vajalikuks omalt poolt projektile ka konkurentsiõiguslik hinnang anda,» ütles ameti pressiesindaja Maarja Uulits.

Tagasi üles