Tema sõnul on ettekirjutuse eesmärk parandada lisaks mobiilsidele ka muul viisil tarbijatele lairibateenuse osutamise võimalusi.
«Ettekirjutuse täitmisega ei kaasneks ebavõrdset kohtlemist, sest nii suurtel kui ka väikestel ELA SA klientidel säiliks võimalus kasutada piiranguteta kõiki teenuseid,» märkis Uulits.
Riigi esindajaks ELA SAs on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), põhiline häälteõigus on selles aga mobiilioperaatoritel – asutajad on ka Elisa, Telia, Tele2, Levira, Ericsson ja Connecto.
MKMi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul ei pea ministeerium mõistlikuks kommenteerida pooleli olevaid kohtuasju, kus ta ise ei ole osapool.
Küsisin Priit Soomi käest ka seda, miks kohe kohtutee ette võeti ja kas muidu tõesti konkurentsiametiga kokkuleppele ei saadud. Selgus, et läbirääkimised on kestnud juba mõnda aega ning olukord näib lootusetu.
«ELASA on KAga korduvalt sel teemal suhelnud – näiteks kirjutanud vastus ettekirjutise hoiatusele –, soovides õiglase otsuse nimel kaasata ka elektroonilise side regulaatori tehnilise järelevalve ameti ning sideettevõtteid laiemalt, kuid konkurentsiamet ei ole seda vajalikuks pidanud, seetõttu on ka küsitav, kas nad oma otsust muudaksid ning ettekirjutuse saab nn lõpliku tõe selgumiseni peatada vaid kohus,» ütles Soom.
Peamine etteheide ELA SA-le on olnud, et seni on sisuliselt täies ulatuses täitmata selle peamine eesmärk: kiire püsiühenduse viimine maapiirkondadesse. Püsiühenduse on saanud vaid ligi 20 000 klienti. Selle asemel on hoogsalt veetud kaablit asutajatele kuuluvate mobiilimastide ühendamiseks internetiga.