Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Palo: omavalitsuste seniseid kulusid riik kinni ei maksa ja mitu võitjat hankel olla ei saa

Omavalitsuste esindaja: mida me neile 55 000 inimesele ütleme?

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigikogus kohtusid täna lõpuks IT-minister Urve Palo ja omavalitsused, kelle ülikiire interneti projektid minister kuu aega tagasi tehtud välkotsusega tühistas. Arutelu käigus ilmnes, et riik omavalitsuste tehtud kulusid kinni ei maksa ja minister eelistab, et hanke võidab vaid üks ettevõte.

Maakondlike internetiprojektide nagu Digimaa, Digitee ja Digisaar vedajad jõudsid enne Urve Palo kannapöördeotsust teha valguskaabli viimase miili vedamise ettevalmistustöid mitmesaja tuhande euro eest ja nüüd on õhus küsimus, kes need kulud kinni maksab.

Kui varem kutsus minister omavalitsusi üles selliseid projekt käivitama ja lubas neile kokku 20 miljonit toetust tuge, siis hiljem otsustas ta välja kuulutada raha saamiseks üleriigilise konkursi, mille ainus võitja saab olla riigiettevõte Elektrilevi.

Täna kohtusidki omavahel minister, omavalitsused ja riigikogu mitme komisjoni liikmed.  Riigikogu liige Andres Metsoja toonitas arutelu alguses, et kõigi kohaletulnute eesmärk on selgelt see, et ülikiire internet oleks kõigile kättesaadav. «Küsimus on, mil moel,» märkis Metsoja, andes sõnajärje edasi minister Palole.

Palo: miks omavalitsuste mudel ei tööta?

IT-minister Urve Palo ütles, et ainus eesmärk on see, et saaks tagada kiire internetiühenduse kõigile Eesti elanikele, võimaldada seda võimalikult kiiresti ja soodsalt. «Ainult sellest on kõik meie sammud lähtunud,» kinnitas Palo. Tema sõnul on see oluline nii omavalitsustele kui ettevõtjatele ning loomulikult kohalikele elanikele.

Esialgsete plaanide muutmine pole lihtne, aga mõnikord on see hädavajalik, nentis Palo. Ta kirjeldas, et sel sügisel andsid nii Elektrilevi kui Telia teada, et mõlemal ettevõttel on plaanid jõuliselt lairibasse investeerida. «Seetõttu saime aru, et kohaliku omavalitsuse mudel ei pruugi töötada. Seetõttu olime sunnitud vaatama, mida saame üldse teha,» rääkis Palo.

Palo sõnul on ju iseenesest väga hea sõnum, et erasektor tahab nii kõvasti lairibasse investeerida, sest avalik sektor peab siis vähem investeerima. «Esialgu oli meil plaanis eraldada 20 miljonit eurot ja katta sellega 3-4 maakonda.» Ka märkis minister, et tegemist on maksumaksjale parima uudisega.

Nüüd, kui lisanduvad erasektori investeeringud tunduvalt suuremates mahtudes, on olukord teine, kinnitas Palo. Tema sõnul olnuks vaja ca 170 miljonit eurot kokku, et terve Eesti ära katta. Nüüd, kui erasektor tuleb oma rahaga, saab valitsus anda 20 miljonit eurot vaid hajaasustuse peale.

Avalik konkurss aitab aega ja kulusid kokku hoida

Palo tõi näite, et kui riik hakkab ehitama raudteed ja kõrval hakkab erasektor tegema oma raudteed, ei saa seda olukorda eirata ja oma raudtee ehitusega edasi minna. Ka märkis minister, et täna on keeruline näha, et omavalitsuste initsiatiivil loodud projekte võiks edu kanda.

«Seda maakondlikku mudelit ei ole enam olemas,» tõdes Palo, viidates suurettevõtete huvile. «Riik sinna Euroopa Liidu reeglite järgi minna ei tohi.» Tema sõnul võib maakondliku mudeli järgi projekti elluviimine võtta aasta rohkem aga ja ka siis võib EL öelda, et riigiabi anda ei tohi.

Samas avalikku konkursi saab riik kiiremini läbi viia ja kuulutada hanke välja juba järgmisel aastal. Ka märkis Palo, et avaliku konkursi mudel aitab oluliselt kokku hoida ka halduskulusid.

Minister kinnitas, et üleriigiline hange saab olema avatud kõigile. «See peab olema operaatorineutraalne ehk see, kes hanke võidab, peab lubama sinna sisse kõik operaatorid konkureerima,» lausus Palo.

Palo sõnul pole omavalitsused teinud tühja tööd. «Kui me hanget välja töötame, siis võtame arvesse ka omavalitsuste varem tehtud tööd,» kinnitas ta.

Omavalitsuste tehtud kulusid ei kaeta

Kas riik peaks maksma kinni omavalitsuste poolsed kulutused? «Me palusime saata informatsiooni nende kulutuste kohta. Me oleme saanud tänaseks informatsiooni  kolmelt tegijalt - Digimaa Pärnumaalt, Digitee Harjumaalt ja Digikond Raplamaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt,» kirjeldas Palo.

Minister märkis, et kuna kõigi kolme kulud on seotud ühe ettevõttega, kes on esitanud arved turundusega seotud kuludele, siis neid ei saa riik katta, kuna sellised ettevalmistavaid kulusid tavapäraselt ei kaetagi. Küll aga ütles, et kuigi ministeeriumile ei ole veel laekunud Lõuna-Eesti omavalitsuste kulutuste ülevaade, siis seal võib olla ehk rohkem neid kuluartikleid, mis puudutavat reaalset internetitaristut.

Ka rõhutas Palo, et tema pole õhutanud omavalitsusi sellele projektile kulutusi tegema. «Kogu eesmärk on, et hajaasutusega inimesed saaksid endale interneti,» märkis IT-minister.

Elektrilevi ja Telia: ettevalmistused juba pikalt olnud

Elektrilevi juht Jaanus Tiisvend märkis, et tegemist ei ole nende jaoks üle öö tulnud projektiga, vaid nad on seda juba pikemalt plaaninud, küll aga on seni pandud rohkem rõhku juba käimasolevatele projektidele nagu näiteks elektriarvestite väljavahetamist puudutav projekt.

See aga lõpeb aasta, pooleteise pärast, mistõttu on ettevõttel võimekust millegi muuga tegeleda. Lisaks internetile on ettevõte vaadanud ka valgustuse poole. Oleme täna 40 protsendi Eesti tänavavalgustusvõrgu haldaja, märkis Elektrilevi esindaja, viidates Tallinnale ja Tartule.

«Meie huvi on neutraalsus. See on sama nagu elektrituru mõistes - elektrivõrk on neutraalne, kus müüb kokku 20 elektrimüüjat,» lausus Tiisvend. Ka ütles ta, et paljudel on elektriots olemas, mida Elektrilevi saab ka interneti jaoks kasutada.

Seda, et ka Telia on pikemalt mõelnud internetivõrgu laiendamisele, kinnitas ka ettevõtte esindaja Toivo Praakel. «Mis hindadega - see aga sõltub sellest, mis toimub ehitussektoris,» lisas ta. Ka märkis ta, et avalik konkurss oleks mõistlikum lähenemine kui endine omavalitsuste mudel.

Tõenäoliselt peab riik raha juurde leidma

Küll aga ütles Praakel, et riik peaks leidma 20 miljonile raha juurde, sest muidu ei tule eraettevõtted sellega kaasa.

«Muidugi omaette küsimus on ka, kuidas seda killustunud võrku üleval hoida ja erinevaid kliente teenindada,» lisas ta. Telia esindaja sõnas ka, et suurima rõhu panevad nad kindlasti ennekõike enda klientidele.

20-25 miljoniga peaks välja tulema nende inimeste internetiga varustamisel, kes on tänaseks sellest teada andnud. Kui sooviavaldusi aga lisandub, muutub kindlasti ka summa suuremaks ja võib tähendada ka suuremaid väljaminekuid ka inimestele endile.

Ka ütles Praakel, et Telia võrgust umbes 10 protsenti on lahendatud õhulevi kaudu, 90 protsenti on kaabliga maad pidi. «Elektrilevil, ma tean, et on vastupidi,» ütles Telia esindaja, viidates sellele, et selles suhtes tegutsevad nad Elektrileviga erinevates turuosades.

Omavalitsuste esindaja: tehtud on rohkem kui lihtsalt turundust

Olav Harjo sõnutsi on tehtud rohkem kui aasta jooksul tehtud ära väga suur teavitustöö inimeste hulgas, kelleni viimase miili internet peaks minema.

«Hästi palju on tegeletud ka sooviavaldustega kogumisega, mitte ainult veebi teel,» kirjeldas Harjo. Tema sõnul on tööga tegelenud sajad inimesed. «On tehtud esmased võrkude planeeringud,» lisas ta.

Tema sõnul on tegeletud ka ettevalmistavate tegevuste koordineerimisega nii saartel tegutsevate omavalitsuste kui Lõuna-Eesti omavalitsustega.

«Tegelikult on nende projektidega seotud väga paljud inimesed, kindlasti kompetentsi taha see asi ei oleks jäänud,» märkis Harjo. Ka ütles ta, et kuskil 11 000 kilomeetri jagu oleks vaja valguskaablit, et viie maakonna baasil viimast miili välja ehitada.

Samas tõdes Harjo, et 20 miljonist ei oleks jätkunud kogu Eesti peale, vaid kokku oleks investeeringuks vaja 75-80 miljonit. Küll aga ütles ta, et nad ei tea, mida ütelda nendele 55 000 inimesele, kes on viies maakonnas oma sooviavalduse esitanud viimase miili internetiks.

Palo: 55 000 inimesele on oluline, et nad saaks selle interneti

Samal ajal lisas üks saalis olnud omavalitsuse esindaja, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp, et kui nad peaksid käe üles tõstma küsimuses, et kas keskvalitsus peaks omavalitsustele tehtud kulud kinni maksma, siis oleks seda toetavad seisukohad saalis ülekaalukad.

«Jah, aga kui me küsime nende 55 000 inimese käest, siis neile ei ole oluline, kas nemad peavad neid kulusid tegema kaks korda. Nende jaoks on oluline, kas nad saavad viimase miili valguskaabli kätte või mitte. Neile ei ole oluline, kas keegi jandib selle ühe akna kinni maksmise üle, kui jutt käib terve maja kinni maksmisest,» märkis Palo.

Harjo märkis, et neil ei ole midagi selle vastu, et Elektrilevi tuleks selle juures partneriks, pigem on oluline see, et need sooviavaldused liiguks õigesse kohta. «Ma näen siin pigem koostöö kohti, kui vastasseisu kohti,» sõnas ta.

Ka Kurmet Müürsepp toonitas, et konkreetsed tähtajad tuleb paika panna, et asjaga saaks võimalikult kiiresti edasi liikuda.

Jääb mulje initsiatiivi karistamisest

Pärnumaa omavalitsusjuhtide esindaja lisas, et neil ei ole midagi selle vastu, kui Elektrilevi võtab projekti üle. «Iseküsimus on see, kas initsiatiivi peab karistama. Kui me oleks kõik istunud käed rinnal risti, siis me siin koos ei istuks,» märkis Lauri Luur.

Ta lisas, et kui järgmisel korral on riigil vaja KOV-ide tuge, siis läheb neil selle kodus väga raskeks asja põhjendamine, kuna antud juhul jääb mulje, et riik nüüd karistab KOV-ide initsiatiivi.

Palo kinnitas, et ta teeb kõik endast oleneva, et hankel saaks osaleda ka need, kes on teinud juba kulutusi viimase miili viimisel viimasesse metsatalusse, kuid ta ei saa midagi garanteerida.

Joel Jesse Harjumaalt lisas, et KOV-ide kulusid ei saa pidada kindlasti PR-projektiks, mistõttu peaks riik tehtud kulud hüvitama. Jaan Oruaas Anija vallast ütles, et ka ei tuleks üle pingutada nn killustatuse jutuga, mida KOVide mudeli kirjeldamisel kasutatakse.

Monopoli kartma ei peaks

Ka tuleks tema hinnangul üle mõelda, mis monopol avaliku konkursi raames tekkida võib. «Tegelikult karistatakse kodanikuühiskonda - see, mida me püüame üles ehitada,» nentis Oruaas, kelle sõnul on olukord tekitanud riigi suhtes emotsionaalse tõrke.

Palo sõnul monopoli kartma ei peaks, kuna seda jälgib konkurentsiamet. Toivo Praakli Teliast lisas, et võrk, mida hakatakse rajama, on avatud võrk. «Ma ei näe, et see võrk on selles vaates monopol, kõik teenuse pakkujad võivad selle peale teenust pakkuda.»

Ka toonitas minister Palo üle, et kindlasti neil praegu välja öeldud 20 miljonile raha juurde ei tule. «Liitumistasu saab kindlasti olema üks hanketingimustest. Ma olen öelnud välja, et see võiks olla umbes 200 eurot,» lisas ta.

Mis puudutab alasid, kuhu viimase miili internet täpselt tuleks, selleks küsib ministeerium sisendit nii telekomettevõtetelt kui ka ELASAlt ja KOVide liitudelt. Küll aga märkis Palo, et mastaabi efekti arvestades on mõtekam seada hanke tingimustesse, et seda saab võita ainult üks, mitte mitu ettevõtet.

Võrgu ja teenuse eraldamine

Arutelu lõpus tõdes riigikogu lairiba toetusrühma aseesimees Erki Savisaar, et kuigi osapooled on seisukohal, et viimane miil tuleb esimesel võimalusel ära teha, jäi siiski palju küsimusi õhku.

«Ma tahaks siia juurde siiski saada konkreetset tegevuskava,» märkis ta. Lisaks sellele peaks riigikogu arutama Savisaare sõnul ka järgmist käiku - sarnaselt elektrivõrguga eristama andmesidevõrgu teenusest.

«Ühte ma võin öelda küll, et me siin riigikogu poole pealt jätkame seda kahe aasta jooksul kestnud pingelist tööd, et inimesed saaks selle interneti,» lisas e-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve.

Tagasi üles