Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kolm seika võivad võtta Urve Palo internetiplaanidelt mõtte

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tehnopoli uue hoone avamine - Urve Palo | FOTO: Sander Ilvest

IT-minister Urve Palo plaan asuda riigi toel valguskaablit maapiirkondadesse viima peab arvestama vähemalt kolme olulise eeltingimusega, leiavad Eesti suurimaid tele- ja internetiteenuse pakkujaid Starman ja Telia.

Ministri plaani kohaselt kuulutab tehnilise järelevalve amet peagi välja riigihanke, mille eesmärk on viia operaatorineutraalne interneti püsiühendus piirkondadesse, kus telekomiettevõtetel puudub investeerimishuvi. Jutt käib tõenäoliselt valguskaablist, mille kaudu peaksid saama võrdsetel tingimustel teenuseid pakkuda kõik sisuteenuste pakkujad.

Eesti suurimad interneti- ja tasulise televisiooni pakkujad Starman ja Telia leiavad, et füüsilist kaablivõrku on tõesti  võimalik ehitada nii, et erinevatele lõppkasutajatele saaks samal ajal seal teenust pakkuda erinevad operaatorid. Kuid mõlemal neil on mitu olulist tähelepanekut, et Palo plaanidel üleüldse mingi mõte oleks.

Vähemalt kahe pakkujata pole asjal mõtet

Esmalt on määrav see, kui kõrgeks muutub riigifirma Elektrilevi (hetkeseisuga tõenäoliselt ainus ettevõte, kes riigi enda korraldataval hankel osaleda plaanib) küsitav valguskaabli katmise tasu.

«Siinjuures tuleks kindlasti vaadata, millised on tekkivad reaalsed võrgu rendi- ja halduskulud, mida võrku kasutatavalt operaatorilt hiljem küsima hakatakse,» kinnitas Postimehele Starmani esindaja Kerli Link.

Teiseks tuleb operaatorineutraalse võrgu disainis ja arhitektuuris arvestada interneti – ja teleteenuste pakkujate liitumipunktide asukohtadega – seda just võrdsuse nimel. Internetieenuse pakkujad kasutavad nimelt erinevaid võrgutehnoloogiaid ning need eeldavad ka seadmete erinevaid paiknemissagedusi.

Kui võrgu kaudu oleks teenuseid otstarbeks pakkuda vaid ühel operaatoril, siis on kogu projekt Starmani hinnangul poolik.

«Alles siis, kui on olemas vähemalt kahe teenusepakkuja liitumispunktiga ühendus, on lõppkliendil võimalik arvesse võtta konkurentsi kasutegureid ja teha oma valik,» märkis Kerli Link.

Telia võrgu- ja infrastruktuuri allüksuse juht Toivo Praakel märkis aga, et täna on ainuke Eesti nn operaatorineutraalne võrk ELASA interneti baasvõrk.  Neutraalsetena on vaadeldavad ka kortermajade sisevõrgud, mida kasutavad mitmed teenusepakkujad.

«Väliseid juurdepääsuvõrke minu teada Eestis veel kasutusel ei ole, samas on need maailmapraktikas küllaltki levinud,» ütles Praakel. «Seega nende rajamine ei ole tehniliselt võimatu.  Ehk siis – kui räägime näitlikustamiseks Muraste kortermaja, siis ma ei näe probleeme, kui kasutame ühiselt optilist juurdepääsuvõrku.»

Omaette küsimus on aga Praakeli sõnul see, kas on majanduslikult otstarbekas mitmel operaatoril näites toodud Muraste majani teenuse signaali toomine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Emilie Toomela sõnul on käivitatava lairibakonkursi tingimuseks, et maksumaksja kaasrahastusega võrk luuakse avatuna kõigile operaatoritele, nagu toimivad ka elektrivõrgud.

Kaardid võib aga täiesti segi lüüa üle õhu lairibainternetti pakkuv Levikom. Vastavalt Euroopa Komisjoni lairiba arendamist käsitlevatele riigiabi suunistele peab riigiabi andmine toimuma tehnoloogilist neutraalsust silmas pidades. Küll aga võib avaliku konkursi tingimustes sätestada nõuded, millele riigiabiga rajatav juurdepääsuvõrk peab vastama.

Tagasi üles