FOTO: shutterstock.com

Lisaks suhtlemisele ja internetiressursside kasutamisele on tänapäeva nutitelefonide üheks põhifunktsiooniks kindlasti kaamera. Kui nüüd päris aus olla, siis vähemalt telefonitootjate omavahelises konkurentsis on põhiliseks mõõdupuuks saanudki just kaamera. Mida kvaliteetsemaks lähevad aga kaameraga tehtud pildid ja videod ning mida mõnusam on selle kaameraga pildistada, seda kiiremini need fotod aga telefoni mälumahtu täidavad. Muuseas, iPhone on ühe maailma suurima fotojagamiskeskkonna Flickr andmetel maailma kõige populaarsem kaamera, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalist Digitark.

ios 11-ga tuli uus pildifaili formaat

Sel sügisel oma uut iOS 11 operatsioonisüsteemi tutvustades, tõi Apple avalikkuse ette ka oma nutiseadmetes kasutusele võetava uudse HEIF-failiformaadi. HEIF ehk siis High Efficiency Image Format ( Kõrge Tõhususega Pildiformaat) tähendab seda, et tehtavad pildid on pigistatud kokku võimalikult väikseks, ilma fotode kvaliteeti kaotamata. Väidetavalt on HEIF-formaat umbes poole väiksem üldlevinud jpeg-formaadist, ületades viimast kvaliteedi poolest. See tähendab, et sinu iPhone mahutab nüüd topelt rohkem kassi-, koera- või peopilte ja selfie’sid (ehk endleid)! Ühtlasi laevad väiksemad pildid kiiremini üles ja alla pilveteenust kasutades. Pole üldse paha ütlen ma ise, kroonilise pildistajana. Lisaks toetab HEIF Apple’i elavaid (Live) fotosid, pakkudes põhimõtteliselt asendust populaarsele GIF-formaadile. HEIF-il on veel mitmeid häid omadusi, kuid nende loetlemine ja lahkamine muutuks meie jutuformaadi jaoks liiga tehniliseks.

HEIF-formaadil on ka üks suur häda

Olles oma alal nö teedrajav, siis toetavad HEIF formaati vaid Apple’i enda raud- ja tarkvara, mis tähendab, et pilti teiste seadmete ja programmidega töödelda eriti ei saa. Ning see võiks tähendada uue formaadi populaarsusele surmavat lööki, kui poleks lihtsat aga geniaalset lahendust. Selleks tuleb lihtsalt pisut oma iPhone’i sätetesse sukelduda. Mitte eriti sügavale sealjuures.

Juhendi, kuidas sätteid muuta, leiad Digitargast.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!