Vedajad: Euroopa Komisjoni plaanid on Eestile diskrimineerivad

Autovedajate foorum (Jaak Kivisild paremalt esimene) Foto: Kuvatõmmis

Euroopa Komisjoni plaanitavas maanteepaketis on vedajate hinnangul mitmeid Eesti vedajatele kahjulikke nõudeid ning mõttetuid barjääre, mis toovad vedajale kaasa bürokraatia kasvu.

Tallinna Lauluväljakul täna toimunud Autovedajate Otsustajafoorumil  Road Transport EXEX tõi Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei kuulajateni Euroopa Komisjoni maanteepaketi ettepanekud.

Komisjon tuli mais välja paketiga, mille  eesmärk on muuta maanteetransport ohutumaks ja efektiivsemaks, vähendada ummikuid, saastet ja bürokraatiat ning pakkuda juhtidele paindlikke tööaegu.

E-dokumentide kasutuselevõtt peaks aitama autoettevõtetel aastatel 2020–2035 kokku hoida 3-5 miljardit eurot. Just aasta 2020 on see, mil uued eeskirjad võiksid komisjoni nägemuse kohaselt jõustuda.

Hololei märkis, et praegu käivad paketi üle suhteliselt jõudsalt läbirääkimised Euroopa parlamendi ja liikmesriikidega ning need pole kerged, kuna huvid on väga erinevad. «Toimub ka vastuseis perifeeria ja geograafilises mõttes keskmes olevate riikide vahel ning kindlasti ka ida- ja läänepoolsete riikide vahel.»

Kõige keerulisem saab tema sõnul olema arutelu transporditöötajate, sealhulgas nende töö- ja puhkeaja üle. Ta tuletas meelde, et Euroopa Komisjon võttis kohe tarvidusele meetmed Saksamaa ja teiste osas, kui need olemasolevat reeglistikku rikkusid ja seadsid piiranguid teistest riikidest tulevate juhtide suhtes.

«Siseturg muutus Šveitsi juustuks – auke täis ja ühtselt ei olnud enam võimalik teenust osutada. Ainuke lahendus on see, et kehtestatakse üle Euroopa kehtivad reeglid, mida pole riikidel võimalik oma tahtmise kohaselt rakendada,» lisas Hololei.

Oluline on tema sõnul ka see, et Euroopa äärealadelt pärit autofirmadel oleks samuti võimalik Euroopa keskosas võrdsetel tingimustel konkureerida.

Paljude Eesti veondusettevõtjate arvates on paketis toodud ettepanekud aga Euroopa Liidu ääreriikide vedajatele kahjulikud ja Euroopa- sisest konkurentsi pärssivad.

ERAA juhatuse liige ja Transring Tartu juhataja  Jaak Kivisild tõi foorumil välja suuremad kitsaskohad, mis autovedajatele muret teevad.

Aastast 2004 oli Eesti vedajal vaja tema sõnul tööks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel omada vaid «Ühenduse tegevusluba» ja autojuhil kaasas kanda «Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja» ehk sõidukikaarti.

Kavandatavate ettepanekute alusel jõustuks Saksamaa ja Prantsusmaa poolt juba kehtestatud mahukas bürokraatia ja autojuhil suure hulga täiendavate dokumentide kaasas kandmise kohustus kogu ELis. 

Ta tõi näite Prantsusmaalt, kust juhtidel nõutakse prantsuse keeles kirjutatud dokumentide olemasolu, ning tšehhid, kes protesti märgiks ja olukorra absurdsuse demonstreerimiseks asusid nõudma tšehhikeelseid veodokumente.

«Hololei räägitud ettepanekud tõesti ühtlustavad asjad, aga nii nagu seda tahab Emmanuel Macron – Prantsusmaa kord on vaid väikeste muudatustega maanteepaketti üle võetud,» sõnas Jaak Kivisild.

Samas, kontrollimise käigus autojuhilt nõutavatel dokumentidel olev andmemass oleks kontrollijal võimalik saada vastavastest registritest (Eestis MTR). Selliste, vastastikku kasutatavate, registrite (ERRU) loomise lõpptähtaeg ELis on 2019.aasta «Tuleks kasutada käesoleva sajandi digivõimalusi, mitte koormata vedajat ja tema autojuhti bürokraatiaga,» rääkis Kivisild.

Tema sõnul ei ole mõistlik ega vajalik ka nõue salvestada iga ELi sisepiiri ületamise kellaaega ja kohta.

«Kuhu jääb ELi ühtne majandusruum ning inimeste ja teenuste vaba liikumine? Sisepiiride ületused fikseeritakse ja salvestatakse juba praegu seoses teekasutustasude nõudmisega,» selgitas Kivisild. 

Praegu on kehtivad aja- ja läbisõidupõhine süsteem. 2023. aastaks on plaanitud ainult läbisõidupõhise süsteemi kasutamine, mis on digitaalselt fikseeritav ja salvestatav. Mingi riigi erilise huvi korral on kogu info saadav olemasolevast ja juurutatavast süsteemist, ilma täiendavalt kehtestatava koormiseta autojuhile.

Samuti on vedajate sõnul ebaõiglane plaanitav nõue, et autojuht peab iganädalast regulaarset puhkeperioodi – 45 tundi – veetma hiljemalt kolmanda nädala lõpul kodus. See on sõltuvalt veoteede pikkusest diskrimineeriv ELi ääreala riikidele ja loob põhjendamatud eelised Kesk-Euroopa omadele, leidis Kivisild.

 Autoveonduse Otsustajafoorum Road Transport EXEX toimus juba viiendat korda. Tänavused teemad keerlesid peamiselt ümber seadusandluse ja regulatsioonide.