Maailmas ühe suuremaid laineid lööv Hyperloop võib osutuda täiesti uueks transpordiliigiks, kuid praegu on selle loojail veel vara tulla riikidelt raha küsima, leiab Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei.
«Kas ma olen Hyperloopi vastane? See ei vasta küll kuidagi tõele. Vastupidi, ma olen väga avatud Hyperloopile kui võimalikule tehnoloogiale, aga ei ole võimalik toetada midagi, mida ei ole veel reaalselt olemas,» ütles Henrik Hololei möödunud nädalal Tallinnas peetud Autovedajate Otsustajafoorumil Road Transport EXEX,
Hololei märkis, et Euroopa Komisjon on andnud Hyperloopile mitmeid võimalusi oma ideede tutvustamiseks: digitaalse transpordi päevadel said nad äsja eraldi sessiooni, Hololei on nendega korduvalt kohtunud ja kinnitanud, et on väga tore nende tihedalt kontaktis olla ja püüda uusi lahendusi leida.
«Tegemist võib olla uue transpordiliigiga. Viimane transpordiliik ilmus 100 aastat tagasi - see oli lennundus. Peale seda pole ühtegi uut transpordiliiki reaalselt tulnud. Hyperloop võib seda aga olla, kuna on raudtee ja lennunduse vahel,» sõnas Hololei.
Samas märkis ta, et transpordis on alati ohutus tegur number üks ning see peab esmalt paika saama. «Hyperloopi puhul on olemas ainult Nevadas olev suhteliselt lühike sirge osa, kus ole jõutud isegi ettenähtus kiiruseni. Samas loovad hollandlased viiekilomeetrist rada, võib olla isegi 50-kilomeetrist.»
«Ma näen, et Hyperloopil on suur potentsiaal, aga samas ei saa ka kõike silmad kinni võtta. Iga uue tehnoloogia puhul on ette nähtus suured investeeringud ja seda riski ei pea mitte võtma riik vaid see ettevõtja, kes sellega välja tuleb. Seetõttu olen öelnud, et ei ole mõtet tulla Euroopa käest kohe raha küsima – enne peab olema midagi reaalselt välja panna,» ütles Hololei.
Hyperloop on avaldanud huvi sisustada oma tehnoloogiaga ka Tallinna ja Helsingi vahele loodav merealune tunnel. Lisaks tahab ta oma lahendusega ühendada Soome ja Rootsi.