IT-teadmised Tartu Ülikoolist

Eesti rahvas on uhke oma e-riigi kuvandi üle ja infotehnoloogia (IT) spetsialistid on Eestis tunnustatud tegelased. Juba ammu on murtud müüt, et IT sobib vaid väikesele „patsiga poiste“ kildkonnale. Infotehnoloogiaga tegelevad ettevõtted on kõige avatumad, uuenduslikumad ja ahvatlevamad. Informaatika vastu tunnevad huvi poisid ja tüdrukud, vanad ja noored.

Kuigi keskkoolilõpetajate arvu vähenemise tõttu on tudengite arv Eestis kahanenud, kasvab  IT tudengite arv pidevalt. Noored on aru saanud, et IT on tulevikutee ja sellepärast valib üha enam keskkoolilõpetajaid oma erialaks näiteks informaatika.

IT-spetsialistid tööturul kõrges hinnas

Tööturul on nõudlus IT valdkonna spetsialistide järele veelgi suurem ja ületab tunduvalt praeguste spetsialistide arvu. On arvutatud, et koguni 3000 programmeerijat võiksid homme Eestis tööd leida. Tulevikus peaksid kõikide valdkondade esindajad programmeerimisega mingil määral kursis olema, sest selles suunas areneb kogu maailm.

Siiski ei ole tööturu nõudlus ega kõrged palgad peamine motivaator, mis paneb õpilasi IT-erialasid valima – selleks on eelkõige nende huvi ise midagi ehitada ja arvuti abil probleeme lahendada. Valdkonna vastu ei tunne huvi üksnes õpilased. Suur osa huvilistest on teistel erialadel tegutsevad inimesed, kes soovivad muutustega kaasas käia ja oma oskusi täiendada. Arvutiteaduse instituut on leidnud mitmeid lahendusi, kuidas laiematele rahvahulkadele ja eri sihtgruppidele oma teadmisi jagada.

Arvutiteaduse instituut koolitab ka erialakaugeid inimesi

Esiteks pakutakse juba teist aastat magistriõppekava IT mitteinformaatikutele, mis aitab teiste valdkondade inimestel oma IT-teadmisi ja -oskusi kõrgemal tasemel laiendada.

Kristina Ausen, IT mitteinformaatikutele magistrant: “Aastaid tagasi omandatud erialal ma palju töötanud ei ole, sest elu pakkus hoopis teistsuguseid väljakutseid ja millegipärast olid need seotud tehnika ja infotehnoloogiaga. Ühel hetkel IT projektijuhina töötades tundsin, kui vajalik oleks teada ka seda, mis jääb n-ö fassaadi taha, ja täiendada oma teadmisi IT-oskustega. Sealt edasi ei läinud kaua, kui leidsin programmeerimise kursuse ning reklaami peatselt algava magistrikursuse „infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ kohta.

Samal ajal oli mõte alustada oma ettevõttega, mis pakuks lastele võimalust robootikaga tegeleda. Need kaks asja sobisid kuidagi kokku ja täiendasid teineteist. Nüüd õpetan lastele robootikat ja olen 2. aasta magistrant.”

Teiseks on instituut viimased kolm aastat pakkunud tasuta veebipõhiseid vaba juurdepääsuga programmeerimiskursusi, millel on selle aja jooksul olnud 15 000 osalejat. Neid kursusi on loodud eraldi nii õpilastele, õpetajatele kui kõigile teistele. Õpetajatele on mõeldud kursus „Programmeerimine koolis (App Inventor)“, õpilastele „Programmeerimise alused“ ja „Teeme ise arvutimänge“. Täiskasvanud saavad õppida „Programmeerimise aluseid“ kahel eri raskus astmel. Olenemata kursuste toimumisajast on õppematerjalid huvilistele kättesaadavad igal ajahetkel.

Kolmandaks alustab eriprojekt „Noored koodi“, mis toob Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tudengid koolidesse juhendama töötubasid ning ühepäevaseid laagreid. Projekt pakub nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastele võimalusi tegeleda programmeerimise, robotite, virtuaalreaalsuse ja palju muuga.

Kuidas nakatada IT-pisikuga?

Kui magistriõppekava IT mitteinformaatikutele on mõeldud selleks, et liita infotehnoloogilised teadmised varem omandatud eriala ja töökogemusega, ning veebipõhised kursused neile, kellel on huvi end programmeerimises proovile panna, siis projekti „Noored koodi“ eesmärk on tekitada noorte seas huvi informaatika vastu.

Huvi mõne valdkonna vastu tekib kõige paremini siis, kui inimene saab ise midagi läbi proovida ja see talle põnev tundub. Enamik IT tudengeid on öelnud, et nende huvi eriala vastu tärkas esimese arvutiga ise probleemide lahendamisest, mõne arvutimängu valmistamise katsest või veebilehe loomisest. 

Paraku ei jõua paljud noored sellise esimese kontaktini, mis neid IT-pisikuga nakataks. „Noored koodi“ eesmärk on see pisik nendeni viia. Selleks tehakse kolme aasta jooksul õpikodasid 3750 õpilasele, koolitatakse 100 õpetajat, korraldatakse 15 laagrit kokku 450 õpilasele ning kevaditi võistlusi. Õpikojad on mõeldud kõigile Eesti koolidele ja igal koolil võimalik projekti eestvedajaid endale külla kutsuda.

Robotex kui hüppelaud IT-maailma

„Noored koodi“ projekt teeb suure avapaugu just Robotexil. Arvutiteaduse instituudi tudengid pakuvad eelkõige gümnasistidele võimalust luua virtuaalreaalsust ja 3D-ruumi, koostada arvutiprogrammi ning lahendada probleeme algoritmide abil. Nooremad huvilised saavad legodest valmistada sumoroboteid.

Loodetavasti kujuneb just selle aasta Robotex hüppelauaks, kus noored avastavad enda salajase ande ja eriala, mille poole püüelda ja mis tulevikus oleks samal ajal nii armastatud hobi kui tulutoov töö.

TÜ arvutiteaduse instituut on andnud kõrge lennu paljudele praegustele tippspetsialistidele ning instituudi vilistlased on pannud aluse tuntud ettevõtetele, nagu näiteks ZeroTurnaround ja TransferWise. Võib juhtuda, et selle aasta Robotexil saab IT-pisiku mõni tulevane TÜ vilistlane, kes oma uuenduslike lahendustega maailma muudab.