Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Üha enam riike kasutavad sotsiaalmeediat dissidentluse maha surumiseks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Facebooki «like» sümbol. | FOTO: Jeff Chiu/AP

Poliitilist vabadust propageeriva valitsusvälise organisatsiooni Freedom House hiljutise uuringu järgi on sotsiaalmeedias infoga manipuleerivate riikide arv kõrgem kui kunagi varem ja kasvamas.

Infoga manipuleerimist sotsiaalmeedias tuvastati 12 kuu jooksul vähemalt 18 erinevas riigis, nende hulgas ka USAs. Ühtlasi toodi välja, et kui ühendriigid (ja ka näiteks Venemaa) kasutavad selliseid meetmeid peamiselt oma välishuvide edendamiseks, siis üha enam riike rakendavad sotsiaalmeediat ka sisemise poliitilise vastupanu mõjutamiseks, jälgimiseks ja maha surumiseks.

Tegu on juba seitsmenda järjestikuse aastaga, kus Freedom House on täheldanud ülemaailmse internetivabaduse kahanemist. Samuti on hakatud viimastel aastatel sulgema üha enam mobiilse interneti teenuseid, seda sageli piirkondades, kus elavad etnilised või usulised vähemused. Eelmisel aastal viidi selliseid asju läbi näiteks Tiibetis ja Etioopias.

«Erinevad valitsused üle kogu maailma pingutasid eelmisel aastal selle nimel, et mõjutada sotsiaalmeedias liikuvat infot,» kirjutavad uuringu autorid. «Hiina ja Venemaa õppisid veebipõhist dissidentlust suruma maha juba üle 10 aasta tagasi, kuid nüüdseks on levinud sarnased praktikad nende eeskujul üle kogu maailma.»

Üheks kõige levinumaks avaliku arvamuse mõjutamise taktikaks sotsiaalmeedias on raporti andmetel valitsustele alluvad professionaalsed kommentaatorid, kellele makstakse erinevatest diskussioonidest osa võtmise eest. Taolised meetodid muudavad propaganda eristamise inimeste tegelikust arvamusest väga keeruliseks.

Uuringu koostajad leidsid tõendeid ka riikide poolt rakendatavatest «bottide» armeedest, mille näol on tegu ise-postitavate skriptidega. Näiteks avastati Mehhikost enam kui 75 000 boti suurune armee, mis töötas veebis president Enrique Peñat kritiseerivate inimeste vastu. Näiteks kui levima hakkas mõni presidendi suhtes kriitiline hashtag, siis hakkasid botid «vett segana», kinnitades hashtagi lugematute mitte-oluliste postituste külge, tappes nii kogu teema.

Samuti on hakanud valitsused üha enam piirama videode postitamist sellistel meediaplatvormidel nagu Facebook, Snapchat jms. Sageli leiavad sellised piirangud aset demonstratsioonide ajal. Näiteks Valgevene segas protestide ajal mobiilsidet nii, et voogedastus muutus võimatuks.

Kolmandat aastat järjest valiti internetivabaduse kõige suuremaks lämmatajaks Hiina. Viimane võttis möödunud aastal vastu seaduse, mille järgi peavad välismaised ettevõtted hoiustama kõiki hiinlastest kogutud andmeid Hiinas. Uue seadusega läksid muuhulgas kaasa Apple, Airbnb, Evernote, LinkedIn ja Uber. Internetis valitsust kritiseerivad dissidendid mõisteti kuni 11 aastaks vangi.

Raport uuris 65 erinevat riiki, mis katab umbes 87 protsenti maailma interneti kasutajatest. Uuritud ajavahemik oli 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta maini. Uuringu koostasid 70 uurijat, kellest enamus uurisid iseenda kodumaad.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siit.

Tagasi üles