Elektrilevi kinnitab: elektritarbija ei hakka kinni maksma internetivõrgu rajamist

Elektrilevi katsetab hajaenergeetika lahendusi võimaliku võrguehituse alternatiivina FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES Foto: SANDER ILVEST/

Uute plaanide kohaselt elektrivõrgu kõrval ka internetikaablit metsaküladesse vedama hakkav Elektrilevi kinnitab intervjuus Postimehele, et hoiab kaks teenust lahus ning ühe arvelt ei hakata kompenseerima teise arvelt.

Elektrilevi plaanid on olnud peamine ajend, miks IT-minister Urve Palo otsustas toetuseta jätta maakondlikud internetiprojektid ning kuulutada riigi jagatava 20 miljoni euro saaja väljaselgitamiseks välja hange.

Uursin Elektrilevi juhatuse liikmelt Siret Kegelilt veidi ettevõtte plaanide kohta lähemalt.

Aivar Pau: Eesti Energia asutas 2001. aastal ettevõtte Televõrk ja müüs selle 2012. aastal 25 mijoni euro eest Tele2-le. Kas ka nüüd on plaanis samuti moodustada omaette IKT-teenustege tegelev äriüksus ja see siis kunagi mõnele turuosalisele maha müüa?  Või jääb IKT teeuste turul praeguste plaanide kohaselt tegutsema Elektrilevi?

Siret Kegel: Elektrilevi eesmärk ei ole pakkuda IKT-teenuseid, vaid pakkuda avatud sidetaristut, kus Elektrilevi roll on sarnaselt jaotusvõrgu ettevõtte rollile elektriturul olla vahendaja ehk arendada võimalikult laiapõhjalist võrku, mida IKT teenuste pakkujad saavad hakata kasutama ning seeläbi oma teenuse viia nendesse piirkondadesse, kuhu see seni ulatunud pole. Elektrilevi ei hakka ise oma võrgus sideteenust pakkuma.

Elektrilevi näeb tulevikus taristute ühiskasutusel suurt potentsiaali. Tänavavalgustus on üks selline arenev ja juba Tallinnas end tõestanud valdkond, kus on leitud sünergia elektrivõrgutaristuga ja oleme seeläbi saavutanud kuluefektiivse lahenduse.

Näeme, et meie elektrivõrgutaristu kätkeb endas suuremat potentsiaali kui üksnes elektri kohale toimetamist. Seega oleme otsustanud alates järgmisest aastast sidevõrgu rajamise võimalusi erinevates piirkondades piloteerida.

Eestis on elektri võrguteenuse tasu väga kõrge. Kui suured on plaanide kohaselt Elektrilevi investeeringud internetivõrgu arendusse aastal 2017, 2018, 2019 jne? Kas osaliselt maksavad need investeeringud kinni ka tavalised elektritarbijad? Kas tegemist võib olla ristsubsideerimisega?

Küsimuses esitatud esimene väide ei ole õige. Eestis on elektri võrguteenuse tasu Euroopa mõistes keskmisel tasemel. Mis puudutab täpseid tulevikku suunatud investeeringu summasid, siis on täna nendest veel vara rääkida. Järgmiseks aastaks kavandatud pilootprojektid annavad suuresti aimu kogu projekti ulatusest ja tegelikust maksumusest.

Võrguteenuse tasu kujunemisel on objektiivselt määravaim teenuse ja selle osutamiseks vajaliku vara maht. Viimast mõjutavad oluliselt elektrivõrgu investeeringud, mille hulka ei saa arvata muude teenuste osutamiseks vajalikke investeeringuid (sh sidevõrgu investeeringud).

Elektrilevi peab kulud seadusest lähtuvalt tegevusalade lõikes raamatupidamislikult eristama. Selle üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet.

Kas ma saan õigesti aru, et Elektrilevi 2018. aasta eelarves pole valguskaabli pilootprojektidele või juba ka investeeringutele (Palo loodab järgmisel aastal kaablit vedama hakata) ette nähtud ühtegi eurot?

Ei ole õigesti aru saanud. Pilootprojektide investeeringud on Elektrilevi vabaturuteenuste eelarvesse planeeritud.

Kuidas plaanib Eesti Energia asuda viima valguskaablit Läänemaale, Narva piirkonda ja Viimsisse, kus elektrikaableid haldab teine ettevõte?

Põhimõtteliselt saame sidevõrku arendada ka teiste võrguettevõtete piirkondades. Meil on hea koostöö teiste jaotusvõrguettevõtetega, kellega saame vajadusel koos sobiva lahenduse leida.

Lahenduse leidmist toetab ka aasta algul muutunud elektrituruseadus, mille kohaselt "jaotusvõrguettevõtja on kohustatud andma füüsilist taristut, eelkõige elektriposte, teistele ettevõtjatele üldkasutatava, lairiba juurdepääsu teenuseid kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis võimaldava elektroonilise side võrgu paigaldamiseks".

Jaotusvõrguettevõtjal on õigus saada tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Elektrivõrgu eluiga on 40-50 aastat, see tähendab, et igal aastal uuendatakse ca 2-3% Eesti elektrivõrgust. Just nendes kohtades, kus elektrivõrku uuendatakse-renoveeritakse, on ilmselt suhteliselt odav lisada ka fiiberoptilisi kaableid, muidu suurt rahalist efekti ei saavutata. Samas ei ole kiiret interneti püsiühendust Eestis ligi 30% majapidamistest. Kas see tähendab, et kiire interneti saamine Elektrilevi abiga võtab vähemalt 10 aastat aega?

Elektrilevil on võimekus üle-Eestiline sidevõrk rajada kiiremini kui 10 aastaga. Juhul kui Elektrilevi otsustab osaleda riigihankes, mille eesmärk on etteantud tingimustel rajada sidevõrk nn valgetele aladele ja kui Elektrilevi peaks selle hanke võitma, siis peaks Elektrilevi lähtuma hanketingimustes toodud tähtajast.

Kas elektrivõrgu investeerimisplaan tehakse nüüd ümber lähtuvalt kiire interneti vajadusest, mitte ei lähtuta enam elektrivõrgu kvaliteedi tõstmise vajadustest?

Elektrivõrgu investeeringute kavad ja plaanid on kinnitatud kuni 5 aastat ette ning valikud nendes tehakse üle elektrivõrgu ühtsete põhimõtete alusel. Põhimõtete rakendamisel arvestatakse peamiselt klientide arvu ja tarbimisega, keskkonnaga, võrgu vanuse ja seisukorraga, elektriohutusega, rikete statistikaga.  

Elektrivõrguettevõtja peab jätkuvalt täitma elektrituruseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Teistel tegevusaladel tegutsemine ei vähenda elektrivõrguteenuse osutamiseks kavandatud investeerimisprogrammide mahtu. Küll aga võib näha sünergiat erinevat tüüpi taristute ühisel arendamisel ja haldamisel, mis võimaldab suhteliselt väiksema kuluga rohkem teha.