Raasuke: «vana» panganduse ärimudel peagi ei toimi enam (1)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luminor panga juht Baltikumis, Erkki Raasuke.
Luminor panga juht Baltikumis, Erkki Raasuke. Foto: Ieva Leiniša/LETA

Pankur Erkki Raasuke leiab, et nö «vana» panganduse ärimudel vananeb iga päevaga ja lähiaastatel on selles osas tulemas mitmeid uuendusi.

«Traditsiooniline panganduse ärimudel on üha enam mittetoimiv. Üsna tõenäoliselt tuleb hübriid fintech-ettevõtete parimatest teenustest ja pankade pakutavast turvalisusest. Juba viie-seitsme aasta pärast saab traditsiooniline pangandus välja nägema teistsugune,» ütles Luminor Group AB juhatuse esimees Erkki Raasuke reedel Tallinnas peetud konverentsil Fintech Forum.

Raasukese hinnangul tuleneb sümbioos sellest, et idufirmad on tublisti edu ja läbimurret saavutanud ainult väikeses osas kogu panganduse olemusest.

«Mis on pangandus? See on hoiuste ja investeeringute kogumine, see on laenude väljaandmine, ka rahaülekanded. Me näeme, et palju uuenduslikke lahendusi on tulnud just rahaülekannete ning kiirenevalt ka finantseerimise valdkonnas. Läbimurret pole tulnud aga hoiuste osas - palju inimesi keerleb selle ümber, kuid asja tuumani pole läinud. Noored võivad küll teha uut moodi ülekandeid, kuid me keegi ei tea, kus nad hakkavad hoidma oma sääste,» ütles Raasuke.

Raasuke märkis, et kui rääkida ettevõtete varast ja erasektori hoiustest, siis on need väga kontsentreeritud. «Kõigest 15 protsenti elanikkonnast omavad enda käes 85 protsenti kogu finantsvarast. Need on aga inimesed, kes ei taha rääkida läbimurdest, nende ainus mure on see, kuidas nende vara oleks kaitstud. Nad ei taha ka, et igal nädalal äppide kasutajaliideses midagi muudetaks,» märkis ta ja lisas, et sama meelt on ka enam kui 60-aastased panga kliendid, keda on ka suur osa.

Panganduse lineaarses osas on seega Raasukese sõnul väike osa rahast - raha on kogunenud 15 protsendi klientide kätte, kelle arvelt saab äri teha, ülejäänud kliendid tuleb lihtsalt õnnelikuna hoida.

Mis puutub Luminor Panka, siis ütles Raasuke, et see on praegu päris kaugel kaasaegsetele fintech-ettevõtetele omaste heade pakkumiste tegemisest.

«Meie taustaks on kaks suurt Põhjamaa tegijat, kellel ei tulnud kolmel väikesel turul tegutsemine tegelikult välja. Põhjus oli selles, et iga neist turgudest vajas teatud kompleksust ning kui suurus seda ei võimaldanud, siis jäädi ka tähelepanu alt välja. Siit sündiski Luminor: kui haare on piisav, siis on võimalik kolmel küllaltki sarnasel turul jõudusid ühendades jalgadel püsida,» ütles Raasuke ja märkis, et kaks-kolm aastat pole näiteks ühinenud pankade äppidesse peaaegu üldse investeeritud.

«Nordea mobiilipank on kohutav, see on nii halb,» tõdes ta. Luminor tekkis kahe Skandinaavia suurpanga, Nordea ja DNB panga, Balti varade ühendamise tulemusel.

Luminor Grupi aktsiatest kuulub 56 protsenti Nordeale ning 44 protsenti DNB-le, aga panga põhikirja kohaselt on kahel omanikul võrdne hääleõigus. Nordea on Skandinaavia suurim pangandusgrupp, kes otsustas mõni nädal tagasi, et viib peakorteri Stockholmist Helsingisse. DNB on Norra suurim pank.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles