:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7335055t1h0c3c.jpg)
Pole kahtlust, et robotid muudavad meie igapäevaelu lihtsamaks. Varem kodus tolmuimejaga koristamisele kulunud aja säästab nüüd robottolmuimeja ning tänavatel sõidavad iseliikuvad pakirobotid ja isejuhtivad bussid. Seda, kuidas areneb Eestis tootmise robotiseerimine ja millised võimalusi pakub see omakorda tulevasele põlvkonnale, uurisime lähemalt Ensto Ensekis.
Ensto Gruppi kuuluv Ensto Ensek on rahvusvaheline rohetehnoloogia ettevõte, mis on spetsialiseerunud elektrienergia jaotamiseks ja tarbimiseks mõeldud elektriseadmete ja -tarvikute valmistamisele ning turustamisele. Kuna Ensto strateegia keskmes on nutikas linn, otsib ettevõte uusi tehnoloogilisi lahendusi ka oma tootmises.
Ettevõtte Tallinna tehase juhi Peeteri Mõrdi sõnul on tootmise automatiseerimine möödapääsmatu. „Ainuüksi Ensto robotite ja toodete näitel näeme, et uue põlvkonna tooted on palju komplekssemad ja mitmekesisemad, mistõttu oleks nende käsitsi valmistamine ebaefektiivne. Iga tootmisettevõtte jaoks on konkurentsis püsimiseks oluline olla võimalikult tõhus – nii ressursi kui aja kasutamise mõttes. Ja siin tulebki appi robotiseerimine ja automatiseerimine,“ selgitas Peeter Mõrd ja tõi näiteks, et ainuüksi Ensto Enseki Tallinna tootmistehases on kokku 24 tööstusrobotit.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7336519t1h9bc7.jpg)
Roboti eeliseks on efektiivsus, töökindlus ja kvaliteet
Ensto Enseki plastivalus kasutatakse nelja robotiga töökeskust, et toota uudse lahendusega isolatsiooni läbistavaid klemme, mida kasutatakse madalpinge õhuliinide veekindlaks ühendamiseks. Tegemist on uue põlvkonna tootega, mille valmimisel saavad valuvormis kokku kaks erinevat plastmaterjali, kaks alumiiniumdetaili ja üks roostevabast terasest keermelatt. Tänu robotitele on toodete koostamise aeg muutunud poole lühemaks: Jaapanis toodetud Fanuc robotitega komplekteeritud töökeskuse tootlikkus on 480 detaili tunnis, ühelt tootmisliinilt tuleb aastas ligi 2,5 miljonit komponenti.
Tehases on taolisi nelja robotiga töökeskusi kaks ja nende arendamiseks investeeris ettevõte kokku ligi kaks miljonit eurot. Tehase juhi sõnul on enamus investeeringust kulunud mitte robotitele, vaid robotite küljes ja ümber olevatele spetsiaallahendustele. “Robot ise on masstoode hinnaga 20 000 – 40 000 eurot. Kuid need osad robotist, mis komponente nopivad ja valuvormi paigaldavad, on projekteeritud ja valmistatud meie 12 toote kohaselt,“ selgitas Mõrd, miks enamus investeeringust kulus inseneritööle ja roboti haaratsitele.
Mõlema robotitega varustatud töökeskuse töös hoidmiseks on vaja ühte töötajat, samas kui ilma robotiteta oleks see kuue inimese töö. „Efektiivsus tõuseb tänu robotite videokaameratele teostatavale protsessikontrollile ja automaatsele lasermarkeerimisele. Komponentide kvaliteedi taset näitab ka see, et robotite kasutamise ajal ehk kahe ja poole aasta jooksul on kolmest miljonist müüdud tootest tagastatud liinivalmistusvea tõttu vaid viis toodet,“ toob Mõrd näite tehase 1,7 PPM-suurusest tootekvaliteedi näitajast, mille heaks tasemeks loetakse tootmises kuni 50 PPM-i ehk 50 vigast toodet miljoni kohta.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7336517t1heaa4.jpg)
“Võtmed kätte” seadmete asemel koostöös valminud lahendus
Tehase juhi sõnul oli robotite soetamisel ees valik, kas osta Saksamaalt mõnevõrra kallim “võtmed kätte” lahendus või võtta partneriteks veidi soodsam Põhjamaade insenerlahendus, mis vajab parima tulemuse saavutamiseks tihedat koostööd partneriga. Asjaolude kokkulangevusel osutuks valituks põhjamaine lahendus ning täna on Soome partner teinud Ensto Enseki robotite töös mitmeid arendusi.
„Kõige selgemalt tulevad arendusvajadused esile just roboti seadistamise ja kasutamise käigus,“ rääkis Tallinna tehase tehnikajuht Artur Lipnikov, kelle eestvedamisel partner arendusi teostas. Ta selgitas, et näiteks tehti ringi robotite töökeskuse laadimissüsteem, et masin paneks tooted liinile alati ühes ja samas asendis, sest varasemalt ei suutnud robotite fotosilm enamikel juhtudest tuvastada, kas toode on liinilt võtmiseks valmis. „Arendusega võitis ettevõte aga koguni 20% tsükliaega,“ tõi tehnikajuht näite, kuidas vähendati tootmises roboti seisakut ja sellest tulenevat kadu.
Robotex põlvkond - Eesti insenerettevõtete võimalus
Ensto Enseki Tallinna tehase juhi sõnul näitab ettevõtte kogemus tootmise robotiseerimisel, et Eestis ja Soomes ei ole täna piisavalt kogemusega robootikapartnereid ja puudub konkurents. „Tahes-tahtmata peame tunnistama, et parim kompetents selles valdkonnas asub Saksamaal. Eestile kõige lähem oskusteave tööstusautomaatikast asub Soomes, kuid ka sealne kogemus erinevatest valdkondadest ei ole alati piisav,“ selgitas Peeter Mõrd, miks ettevõte oli tootmist robotiseerides olukorras, kus koordineeriti kolme erineva koostööpartneri tegevusi.
„Minu üks unistusi on see, et aastal 2020 on kodumaine robootika know-how piisavalt hea, et saaksime valida kodumaised arenduspartnerid,“ tõi Mõrd välja ja tõdes, et seda ei ole võimalik saavutada ilma koolituste ja kogemuste jagamiseta.
Ensto Enseki tehase juht julgustab Eesti insenere mõtlema täna katmata nišile. „Eesti on tugev start-up- ja IT-riik ja ka nutika tööstuse vallas on meil kõik võimalused lahti. Eestis on täna kasvamas nn robotexi põlvkond, kes on juba lapsest peale harjutanud lego-robotite ja robotexide toel nutikat mõtlemist. Kui see põlvkond tooks oma mõtteviisi Eesti tööstusesse ja oleks valmis robotkeskusi projekteerima ja kasutama, saaks Eesti tööstus kasvada kiiresti nutikaks tööstuseks,“ on Peeter Mõrd lootusrikas.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/14/7309979t1h6a89.jpg)