/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/29/7152163t1hda54.jpg)
Riikliku võrguettevõtte Elektrilevi juht Jaanus Tiivend tunnistas, et reaalsuses on raske täita kevadel seadusesse pandud nõuet jagada olemasolevaid trasse tasuta kõigi kaablipanemise soovijatega.
Elektrilevi juht: seadusetäitmisega on probleem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis 18. jaanuaril vastu elektrituruseaduse muutmise seaduse, mis pani elektri jaotusvõrguettevõtjale kohustuse anda rendistasuta kasutada oma taristut – elektriposte ja maa-aluseid trasse – neile, kes soovivad mööda seda vedada näiteks internetikaablit.
Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Raigo Iling on Postimehele öelnud, et seaduse täitmisega probleeme pole, siis Elektrilevi juht nii ei arva.
«Näiteks kui mitu sidevõrku soovib kasutada üht olemasolevat elektrivõrku, tekib mitu probleemi: liinipostide kandevõime, erinevate kaablite haldus, rikete likvideerimine, omandisuhted,» ütles Jaanus Tiisvend täna Pärnus toimuval Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu sügiskonverentsil.
Tiisvendi sõnul on internetivõrgu integreerumine sidevõrkudega seetõttu pikaajaline protsess, kuid tulevikus see nii olema saab.
«Kõik elektriettevõtted peavad lubama oma võrkudesse sidevõrke – see tuleneb Euroopa Liidu nõuetest,» selgitas Tiisvend.
Samas pole Elektrilevi olnud ise mitte just eriti avatud oma trasse teistele pakkuma. Minister Urve Palo poolt põhja lastud maakondlike digiprojekte nõustanud Olav Harjo sõnul oli ka omavalitsustel Elektrileviga koostöö selles osas täiesti olemas, kuid kuhugi välja see ei jõudnud.
«Et hakata lairibavõrku nende postide külge planeerima, tuleb Elektrilevilt saada teada nende elektriliinide asukohad. Küsisin seda DigiMaa kohta juba ammu, aga mingit vastust neilt paraku ei ole saanud,» märkis Harjo ühes varasemas usutluses Postimehele. «Ehk digiprojektid ei suudaks reaalselt konkureerida Elektrileviga, kuna nad saavad teha nii palju takistusi oma taristu kasutamisele, et projektide elluviimine muutub võimatuks.»
Veelgi enam. Selgub, et poliitikute retoorikale vastupidiselt on Elektrilevi ikkagi kehtestanud oma trasside ühiskasutamiseks hinnakirja ja see asub siin.