/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
Postimees vahendab reedel algusega kell 14 selle uudise vaates otseülekande ürituselt, kus tutvustatakse nüüd juba kolm aastat tegutsenud e-residentsuse programmi mõju Eesti majandusele.
Täna otse: kui palju ja millist kasu toob e-residentsus Eesti riigile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Vabariik on esimene riik maailmas, mis hakkas alates 2014. aasta detsembrist pakkuma riigi väljastatavat digitaalset residentsust mitteresidentidele. E-residentsuse programmi kolmanda tegevusaasta lõpuks on meil 27 000 e-residenti 143 eri riigist ning e-residendid on loonud 4272 ettevõtet.
Lisaks makstud tasudele ja maksudele on e-residentsuse programmil ka kaudne sotsiaal-majanduslik mõju Eesti riigile.
Esimesel detsembril, e-residentsuse programmi kolmandal sünnipäeval, avalikustatakse Deloitte Advisory tehtud unikaalne majandusliku mõju hindamise mudel, võttes aluseks maailma parimad praktikad, samas kohandades seda e-residentsuse programmile.
Eesmärgiks oli aidata aru saada, kus e-residentsus täna on ja mis on tema potentsiaal. Etteruttavalt saame öelda, et e-residentsuse majanduslik mõju Eestile on suurem, kui seni prognoositud.
E-resident saab asutada ettevõtte interneti teel, juhtida ettevõtet ise kohal viibimata, tegutseda asukohast sõltumatult. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.