Kuigi idufirmade tähtsündmuseks tituleeritud ja Peter Vesterbacka asutatud Slush toob Soome kohale nii staare kui ka investoreid, saab selle 25-aastane tegevjuht palka tudengikategooria järgi.
Idufirmade tähtsündmuse Slush tegevjuht saab tudengipalka
Väike ringkond inimesi on saanud ühe Soome olulisema ürituse korraldajateks, vahendab Yle. Ka on Slushi agendid saanud ühiskonnas mõjukateks tehnoloogiastaarideks.
Soome ühe suurima ekspordile suunatud ärikonverentsi Slushi kontoris valitseb rahulik ja kodune õhkkond. Isegi Slushi tegevjuht Marianne Vikkula võtab külalisi sokis vastu. Sellel nädalavahetusel toimuv Slush on järjekorras kümnes, Vikkula enda jaoks kuues kord ürituse korraldamises kaasa lüüa.
Tema näol on tegemist ka korraldusmeeskonnas kõige kauem olnud meeskonnaliikmega. Tavaliselt jäävad inimesed Slushi juurde aastaks kuni viieks. Vikkula on varasemalt olnud nii Slushi finantsjuht kui ka tegevjuhi parem käsi. Ka on tegelenud ta koostöösuhete arendamisega. Töötajaid on Slushi kontoris 30, vabatahtlike arv aga küündib sel aastal üle 2000.
Aastatega on Slushi korraldusmeeskonna liikmetest saanud mõjukad tehnoloogia- ja ühiskonnateemade eestkõnelejad Soomes. Sama saatus ootab ees ka 25-aastast Vikkulat. 2007. aastal, kui esimene Slush toimus, ei olnud Vikkulal, kes oli siis Espoos keskkooliõpilane, sellest veel mingit ettekujutust.
Esimestel aastatel oli Slush ka väga kitsa ringi üritus, seda kuni 2010. aastani, kui investorid mõistis, et edukad idufirmad ei sünni mitte ainult Räniorus, vaid ka igal pool mujal maailmas. 2011. aastaks, kui ürituse korraldamine oli niigi tiheda päevakavaga Vesterbacka jaoks üle pea kasvanud, hakkas ta Aalto ülikooli tudengite seast abilisi otsima.
Vikkula, kes selleks ajaks alustanud õpinguid tootmismajanduse vallas, liitus Slushi vabatahtlikega, saades innustust oma koolikaaslastest. Paljude jaoks saigi Slush oma tõelise hoo sisse alles siis, kui tudengid selle korraldamise üle võtsid. Kuigi algselt oli üritusel osalejate arv üsna tagasihoidlik, hakkas see iga aastaga kahekordistuma.
Kui esimese Slushi eelarve oli 45 000 eurot, siis tänaseks on see summa kasvanud üle üheksa miljoni. Ja kogu seda raha kasutust juhib ärijuhtimise bakalaureusekraadiga Vikkula, kes ise sõidab ühistranspordiga, kasutades oma tudengisoodustust, kuna magistriõpingud on tal alles pooleli.
Slushi tegevjuhiks sai noor naine 2016. aasta suvel. «Mitte kusagil mujal ei saaks ma 25-aastasena nii palju õppida ja uusi kogemusi omandada,» rääkis Vikkula. Kuna Slushi meeskonnas on kahetasemeline palgasüsteem, kus tudengid saavad vähem palka, kui ülikooli lõpetanud, siis Vikkula saabki palka esimese kategooria järgi.
Slushi korraldatakse Startup Sauna OY nimelise ettevõtte all. Ettevõtte käive on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. 2016. aastaks oli see 7,4 miljonit. Veel 2014. aastal moodustas see üksnes poole selles summast. Viimase majandusaasta kasum oli 883 000 eurot, mis võimaldab uut üritust korraldama hakata.
Vikkula kinnitusel ei ole Slushi algne missioon kuhugi kadunud, selle eesmärk on jätkuvalt idealistlikul ja mittetulutooval viisil ettevõtlikke projekte toetada. Läbi nende aastate, mil Slushi on korraldatud, on paljud endised idufirmad kasvanud Soome riiki miljardeid investeeringuid toovateks ettevõteteks. Ainuüksi mängutööstus on nendest ürituste mõjul toonud riiki kahe miljardi euro väärtuses investeeringuid.
Selleaastase Slushi peateema on kliimamuutused ja puhas vesi. Vaadatakse, kuidas tehnoloogiat mõlemal eesmärgil saaks tööle panna. Esinejate seas on näiteks endine USA asepresident ja tugev keskkonnaaktivist Al Gore. Sündmusel osalejate hulgas on muuhulgas ka Rootsi prints Daniel ja Suurbritannia prints William.
Kahepäevane idufirmade tähtsündmus algab neljapäeval ja selle prognoositud osalejate arv on 20 000. Sellest 2600 on kasvufaasi idufirmade esindajad ja 1500 investorid. Kokku on üritusel osalejad pärit 130 riigist.
Sündmusele aluse pannud Peter Vesterbacka valiti 2011. aastal ajakirja Time poolt ka saja kõige mõjukama inimese hulka maailmas.