Viimase aasta jooksul on kaks sõna - bitcoin ja mull - saanud praktiliselt sünonüümiks paljude skeptikute suul, kes on olnud tunnistajaks krüptoraha enneolematule kasvule. Kuigi krüptoraha on trotsinud kõiki viimsepäeva ennustusi, on siiski terve rida võimalusi, mis võivad peo enneaegselt lõpetada.
Küll aga tuleb etteruttavalt märkida, et paljud bitcoinile saatuslikuks saada võivad asjaolud on juba viimaste aastate jooksul ka üles kerkinud, suutmata samas krüptoraha unustusehõlma saata, märgib Bloomberg.
Krüptoraha jagunemine
Bitcoini jagunemise korral võib mõni temast võrsunud krüptoraha kasvatada oma väärtust bitcoinist suuremaks ja saavutada sellega turuliidri koha. Lahkarvamused krüptoraha arendamise osas on juba viinud sellest eraldunud alternatiivsete krüptorahadeni.
Kui see jagunemine muutub aga liiga ulatuslikuks, siis võib sellega mingi hetk kaasneda süsteemirike, mis on võrreldav perioodiga USA ajaloos, kus iga pank emiteeris ise raha (19. sajandi II pool ja 20. sajandi I pool).
Kui rääkida aga krüptorahadest, siis riskifondi juht Mike Novogratz on hoiatanud, et «mitte kõik ei saa võita». Kusjuures, ethereum, suuruselt teine krüptoraha, on alates sellest, kui bitcoin hakkas jagunema, tohutult oma väärtust kasvatanud, kuigi see kahvatub seniajani bitcoini saavutuste kõrvale.
Regulaatorid lämmatavad
Võttes arvesse bitcoini kirevat minevikku, kus talle on viidatud ka kui ebaseaduslikke ostude legaliseerimise, kapitali peitmise ja varastamise vahendile, ei ole midagi imestada, et finantsinspektsioonidel üle maailma on krüptoraha osas tekkinud terve rida kahtlusi, mistõttu on nad selle valdkonna arengud ka rohkem luubi alla võtnud.
Seetõttu on väga reaalne oht, et mõni regulaator sekkub ja surub krüptoraha lõplikult põlvili. UBS Groupi fondijuht Mark Haefele on näiteks öelnud, et tema ei paigutaks raha bitcoini, sest «piisab ainult ühest terroriaktist USAs, mida on rahastatud bitcoinide vahendusel, ja USA finantsinspektsioon sekkub».
Häkkerid põrmustavad
Alates 2011. aastast, kui häkiti sisse Mt. Goxi krüptoraha vahendusse, on pidanud bitcoini omanikud leppima teadmisega, et nende vara võib mõnel sarnasel moel hoopis häkkerite omanduses maanduda.
Tokyos asunud vahenduse jaoks lõppes lugu kurvalt, 2014. aastal pidi ettevõte andma sisse pankrotiavalduse. Selles ütles ettevõte, et suure tõenäosusega langes häkkerite saagiks poole miljardi väärtuses bitcoine.
Nii 2011. aasta intsident kui ka 2014. aasta pankrot avaldasid tugevat mõju ka bitcoini kursile, mis neil hetkil oluliselt langes. 2016. aastal andis Hongkongi krüptoraha vahendus Bitfinex teada, et neilt on varastatud 65 miljoni väärtuses krüptoraha.
Samas hiljutine 31-miljardiline ethereumi vargus avaldas üsna väikest mõju bitcoini kursile, tuues kaasa üksnes 5-protsendilise languse, mis väga kiiresti taastus.
Kiire surm
CME Group, Cboe Global Markets ja Nasdaq on asunud töötama välja bitcoini-sarnaseid tooteid, mis omakorda võib suurendada kahesuunalist liiklust selles varaklassis. Senised krüptoraha puudutavad võimalused on investorite jaoks võrdlemisi kallid ja riskantsed.
Samas kui hea mainega, kindlakskujunenud börsid astuvad mängu, suurendab see krüptorahasse investeerijate hulka, tuues omakorda kaasa ka hinnasõja. Teiste bitcoini-laadsete toodete tulek võib anda bitcoini väärtusele hävitava löögi.
Kasumi väljavõtmise aeg möödub
Seda, et suured krüptoraha vahendused nagu näiteks Coinbase ei suuda väga suurt liiklust läbi lasta, sai selgeks hiljuti, kui bitcoin ületas 11 000 dollari piiri. See näitab, et vahendustel on tõsised probleemid mastaapsete tehingute võimaldamisega.
«Bitcoini korrektsioon on nüüd üsna tõenäoline ja inimpsühholoogia järeldab nüüd, et peagi hakkab see kurss langema,» märkis Bloombergi makrostrateeg Mark Cudmore. Kasumi väljavõtmise piirangud võivad pikemas perspektiivis põhjustada nõrga likviidsuse, järsu languse ja müügiriskide laineid.
Surm jumal-teab-mille läbi
See, milline edu on bitcoini tabanud, on tekitanud palju küsimusi. Samas ei ole välistatud, et just sama paraboolselt nagu krüptoraha kurss on üles läinud, võib see ka alla tulla. Juba praegu on ka näha, et krüptoraha reaalset kasutust piiravad nii võrdlemisi kõrged ülekandetasud kui ka kõrged energiakulud, mis bitcoinide kaevandamisega kaasnevad.
Just seetõttu on Nobeli-preemia võitnud majandusteadlane Joseph Stiglitz öelnud, et «bitcoin tuleks seadusega ära keelata», kuna see «ei täida ühtegi ühiskondlikult vajalikku funktsiooni». Endine USA keskpanga president Alan Greenspan on öelnud, et «inimene peab tõesti pingutama oma kujutlusmeelt, et leida bitcoinile mingi olemuslik väärtus». Just seetõttu usub ta, et bitcoin on mull.
Üks spekulatsioon on, et bitcoini mull võib lõppeda täpselt samamoodi nagu lõppes .com-mull - investorid, kes tegelikult ei oma mingit ettekujutust, kuidas sedalaadi vara juhtima peaks, hakkavad massiliselt oma raha välja võtma.