/nginx/o/2017/12/04/7377593t1h0c47.png)
Tegelikult tagumiku kõrgekvaliteediliseks puhastamiseks mõeldud geeli tootev Eesti idufirma Satu Laboraty sai hiljuti toreda tellimuse välismaalt, kus toode läks – tõsi küll – kaubaks hoopis ühes geidele tooteid pakkuvas portaalis.
«Äri läheb hästi,» tõdes Satu Laboratory juht Siim Saat, kui uurisin, kuidas idufirma käed käivad pärast mitut esinemist välismaistel võistlustel.
Näiteks on saadud endale uus partner Inglismaalt, milleks – tõsi küll – on portaal, mille nimi ei jäta suunitluses kahtlust. Next Gay Thing on geimeestele ilutoodete karbiteenust osutav keskkond, kes Saadi sõnul alles hiljuti tellis lausa 1000 pudelit seda toodet.
Sugugi halvasti ei ole geelil läinud ka Eestis, kuid tarbijarühm on mõnevõrra teine. «Apothekas müüsime pooleks aastaks planeeritud koguse ühe kuuga läbi, sest üllatuslikult suur huvi oli seeniorite poolt, mida keegi ei osanud prognoosida,» kirjeldas Saat.
Mis puutub geeli endasse, siis on see mõeldud tagumiku puhastamiseks ja niisutamiseks. Selle põhikomponendiks on pantenool, lisaks veel 15 eri koostisosa.
«Geeli innovaatilisus seisneb selles, et seda on võimalik kasutada pea iga tavalise tualettpaberiga ilma, et paber kiiresti laguneks. Lisaks ei tekita see ummistusi ega reosta loodusesse sattudes keskkonda,» ütles Siim Saat.
Viimase aasta jooksul on eestlaste loodud geel nomineeritud juba mitme maineka ülemaailmse konkursi finalistiks, näiteks Healthcare Startups finalistiks «Entreupeneur of The Year» kategoorias.
Satu geeli toote ajalugu ulatub juba aastasse 2008, mil algatajatel idee midagi sellist looma hakata tekkis. Esimene ametlik müük Eestis oli aastal 2011 Saaremaa Kaubamajas, kus seda müüdi esimestel kuudel paarsada ühikut.
«Kasumit veel ei teeni, sest pidevalt panustame laienemisse,» tõdes Saat majanduslikku poolt hinnates.
Toote arengutee pole möödunud viperusteta
Nimelt on probleem selles, et mitte just kõik ei võta idufirmat toote omapära tõttu päris tõsiselt.
«Päris alguses oli meie geel 140 ml pudelites, aga see kestis liiga kaua ja ükski jaemüüja ei soovi nii kaua kordusostu oodata. Samal aastal leidsime ka partneri Hollandis, kes nägi potentsiaali, aga kuna meil puudus korralik turunduseelarve, siis jäi see lõpuks soiku, kuigi müüsime ka seal ikka mõned sajad pudelid kuus,» rääkis Saat ja jätkas geeli marketingiteekonna kirjeldamist.
Vaata, kuidas Siim Saat oma toote tutvustamiseks Soome idufirmade võistlusel jääauku ronis:
«Paraku ei võetud meid isegi peale edukat müüki Saaremaal tõsiselt. Suuremad jaemüüjad pidasid seda pigem anomaaliaks ning me otsustasime tegeleda edasi tootearendusega, et meie geel oleks lubatud ka lastele. Olime kindlad, et saabub aeg, mil turg on piisavalt küps, sest kõik märgid olid olemas,» kirjeldas ta.
Praegu on ettevõttel nii kolm aktiivset ingelinvestorit kui kolm töötajat – hetkel viimastest aga keegi neist suurt palka veel ei teeni.
Mis puutub investeeringutesse, siis neid on kokku kaasatud ligi 100 000 eurot.
«Tihti seda keegi ei usu, et nii optimaalselt oleme seni suutnud majandada, sest sarnaste toodete arenduskulud üksi juba jäävad vahemikku 100 000 – 300 000,» rääkis Saat. «Ise peame ennast Eesti esimeseks tarakan-idufirmaks – see tähendab, et püsikulud hoitakse võimalikult madalad.»
Hiljuti saadu ka Funderbeamilt positiivne hinnang nende keskkonda pääsemiseks, et kiiremaks kasvamiseks raha kaasata.
«Oleme suutnud tõestada, et turg on küps, nõudlus on olemas ja tarbijad meie toote kvaliteedi heaks kiitnud. Saime just ka positiivse hinnangu Hispaania ühelt suurimalt tualettpaberit tootvalt firmalt, et nendega koos sealset turgu testida,» rääkis Saat. «Kui täidame püstitatud eesmärgid, siis nende tellitavad kogused ulatuvad juba miljonitesse.»
Aitavad säästa loodust
Satu toode satub tegelikult maailma keskkonnakaitse trende arvestades üsna õigele ajale, kuna on alternatiiv tavapärastele niisutatud salvrättidele. Nimelt on niiskete salvrättide populaarsuse kasv tagumiku puhastamisel toonud kaasa suuri keskkonnaprobleeme, mille vastu võideldakse läänemaailmas üha jõulisemalt. Näiteks Inglise ajaleht The Guardian kuulutas niisutatud salvrätid 2015. aasta suurimaks keskkonnavaenlaseks.
Septembri alguses avastati Londonis eriti võigas moodustis – veerandi kilomeetri pikkune, 130 tonni kaaluv rasva- ja saastamägi. Tohutu kamakas koosnes peamiselt kanalisatsiooni visatud niisketest salvrättidest ja toiduõlist.
Sellised leiud pole kahjuks enam haruldased ja päris oma rasvamäe on avastanud mitmed suurlinnad, nende hulgas Las Vegas, San Fransisco, Singapur, Boston, Washington, Valencia jne.
Probleemi olemus seisneb selles, et standardid, millega tootjad ise mõõdavad oma toodete sobivust meie kanalisatsiooni, ei ole enam pädevad. Tootjate vastu suunatud liikumisega on lisaks erinevatele keskkonnaorganisatsioonidele liitunud maailma 300 suurimat tarbe- ja reoveekäitlusega seotud ettevõtet.
Jaekett ALDI juba lõpetas Austraalias «flushable» märgistusega niisutatud salvrätikute müügi ja mitmes osariigis Ameerika Ühendriikides jõustub esimesest jaanuarist 2018 seadus, mis samuti keelab sellise märgistusega puhastusrätikute müügi.
Eestlaste loodud geeli innovaatilisus seisneb selles, et seda on võimalik kasutada pea iga tavalise tualettpaberiga ilma, et paber laguneks. Lisaks ei tekita see ummistusi ega reosta loodusesse sattudes keskkonda.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)