/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/12/05/7379613t1h13b4.jpg)
Plaanid kriitilise tähtsusega riigiside ümberkorraldamiseks on algusest peale muret ja küsimusi tekitavad, leiab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS) juht Laur Lemendik.
Riigiside juht avas suu: ümberkorraldamise plaanid tekitavad muret ja küsitavusi (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taustaks: Aastal 2000 asutatud ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev RIKS vastutab põhimääruse kohaselt kriitilise tähtsusega riikliku side, operatiivside ja mereraadioside korraldamise eest. Kõik need kolm nähtust moodustavad kokku mõiste riigiside.
Nüüd on rahandusministeeriumi eestvedamisel välja kuulutatud riigihange, mille eesmärk on teha analüüs RIKSi ümberkorraldamise ja mõne teise asutusega teenuste liitmise otstarbekuse kohta. Seega on justkui juba ette otsustatud, et ümberkorraldamine on vajalik. Ning see tekitab peavalu nii RIKSi endiste kui praeguste töötajate seas.
«Ma ei tunne ennast riigis turvaliselt, kui nii kaaluka ümberkorralduse eesmärk on seatud pelgalt imepisike kulude kokkuhoid,» kirjutas äsja Postimehes RIKSis 13 aastat juhtivatel kohtadel töötanud Avo-Rein Tereping. Ta nimetas muu hulgas eksitavaks väidet, et RIKSi teenused dubleerivad kellegi teise omi.
Sama meelt on RIKSi praegune juhataja Laur Lemendik, kes leiab, et välja kuulutatud hanke puhul on kaks olulist murepunkti.
«Ülesande püstitus audiitoritele näeb ette analüüsi koostamist eesmärgiga leida võimalusi RIKSi restruktureerimise läbi parendada riigi IKT teenuste toimepidevust ja kuluefektiivsust, jättes kõrvale võimaluse, et otstarbekam võib olla mitte RIKSi, vaid mõne teise asutuse töö ümberkorraldamine,» ütles Lemendik kommentaariks Postimehele.
Ta märkis ka, et Eesti Vabariigil puudub riigiside teenuste kontseptsioon, mis oleks valitsemisalade vahel kokku lepitud ja mille suhtes tuleks erinevaid riigiside jt riigi IKT teenuseid hinnata.
«Hetkel jäävad audiitorid kimpu «õunte ja apelsinide» võrdlemisel. Kusjuures oluline ei ole mitte tänane teenuste osutamisega seotud kulu, vaid tehnoloogia elukaart silmas pidades teenuse kogumaksumus näiteks 10-aastases vaates – ehk peale ELi struktuuritoetuste lakkamist,» lisas Lemendik.
Ta leiab, et riigi IKT-teenuste perioodiline kriitiline hindamine pädevate audiitorite poolt on igati asjakohane – sõltumatu audiitori tagasiside IKT arengukavade ja teiste sarnaste tegevusplaanide elluviimise tulemuste kohta on ratsionaalsete korrigeerivate tegevuste tarvis hädavajalik.
«Konkreetse riigihanke raames saadav tagasiside jätab paratamatult paljudele olulistele küsimustele vastamata, sest hanke lähteülesandes ei ole mainitud mitmeid riigis andmesidega ning andmekeskuste opereerimisega seotud asutusi,» ütles Laur Lemendik.
Postimees palus väljakuulutatud riigihankele kommentaare ja selgitusi anda mitmel korral ka MKMilt, kuid vastust ei laekunud.
RIKS tagab riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealase teenindamise ning eriotstarbelise ja operatiivside. Lisaks osutab ta operatiiv-, raadioside-, andmekeskuste ja riigi pilveteenuste opereerimise, mereside- ning telefoniteenuseid.