Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Finantsinspektsioon: e-residentsus on (ka) risk

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. | FOTO: Eero Vabamägi

E-residentsuse projekti ei saa võtta kui vaid suurepärast, võimalustele avatud ja murevaba projekti ning austada tuleb ka neid, kes ühiskonnas tegelevad tasakaaluks ka riskipoolega, leiab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

«Tõsi ta on, et me elame üsna metsikul ajal, kus põhiteemaks on innovatsioon ja rõhutatud avatus. Vähem räägitakse aga sellest, kas ja kui palju see võib meile tuua riske. Igal pool, kus rääkida kaasnevast riskist, tembeldatakse sind automaatselt tagurlaseks,» tõdes Andre Nõmm täna Tallinnas toimuval Majandusjulgeoleku konverentsil.

Nõmm märkis, et Eestis tegutsevad pangad on korrespondentpankadega suhete hoidmise nimelt toonud riske tublisti alla ning see tähendab ühtlasi seda, et ka pangad on e-residentsuse projekti raames sattunud ebapopulaarse tagurlase staatusesse.

Ta viitas sellele, et osa panku on otsustanud teenindada eelkõige Eestiga (või Baltikumiga) otseselt seotud isikuid ja ettevõtteid ja ei soosi tundmatuid isikuid, firmasid ja raha.

«Minu arvates ei ole see pankade suhtes õiglane. Normaalses ühiskonnas toimetagu igaüks nii, nagu ta võimaluste riskiskaalal õigeks peab,» sõnas Nõmm.

Finantsinspektsiooni vaatest pole e-residentsus kui nähtus Nõmme sõnul midagi oluliselt muutnud – pankadel on jätkuvalt hoolsuskohustus tunda oma klienti, kuid kasvatab mingil määral riskitaset.  «E-residentsus on võimalus, aga ka risk – ning sellega me puutume iga päev kokku.»

Tänasel konverentsil märgiti ka, et e-residentsus on pigem olemasolevaid riske suunanud teise kanalisse, kui neid juurde tekitanud. Tõdeti ka seda, et e-residentsuse programmi enda riski- analüüsid ja hinnangud pole olnud piisavalt täpsed ja selged, et Eesti pangad saaksid selle projekti arvelt oma teenusportfelli laiendama.

«Ka e-residendiks saamisel ei ole päris täpselt määratletud, kes ta täpselt on ja millised on talle esitatavad nõuded,» lisas ta.

Andre Nõmm märkis veel, et avatud riiklike projekti puhul tasuks ka riigi tasandil suures pildis riskianalüüse teha – keda ja mida tegema me siia tahame.

E-residentsuse projekt sai eelmisel nädalal 3-aastaseks. Ning Eestil on praegu ligi 27 000 e-residenti. Iga kümnes neist on loonud siin ettevõtte – kokku on neid 2500. Teadaolevalt on ühelt e-residendilt  tema staatus ka ära võetud, kuna ta osales probleemsete firmade likvideerimisel.

Tagasi üles