Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kaitsepolitsei hoiatab julgeolekuohtude eest Eesti majanduses

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Martin Arpo | FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Riigi majandusotsused peavad julgeolekuriskide vältimiseks olema kaugele tulevikku vaatavad ning riigi ja rahva huvidest lähtuvad, pidas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo vajalikuks rõhutada eile Tallinnas peetud majandusjulgeoleku konverentsil.

«On selge, et riigi majandusotsused peavad olema kaugele tulevikku vaatavad. Kui neid otsuseid ei langetata mitte riigi ja rahva huvides ja nende tulevikku silmas pidades, vaid riigi või mõne üksikisiku hetkekasu silmas pidades, siis on selge, et riigil on tõsine oht muutuda haavatavaks majandussurve poolt,» ütles Martin Arpo.

«Räägimegi majandusjulgeolekust kui riigi suutlikkusest vastu seista majanduslikule survele või ka majanduslikele ohtudele,» lisas ta.

Eriline oht: ressursisõltuvus Venemaast

Arpo rõhutas erilise riskina otsuseid, mis muudavad riigi sõltuvaks mõnest piiratud ressursist.

Arpo märkis, et kaitsepolitsei ei taha mingil juhul võtta pooli aktuaalsetes ühiskondlikes diskussioonides. Kuid mõned viited julgeolekuohtudele ta tõi.

«Pean siiski oma ametikohuseks märkida julgeolekumõõdet. Riik ei tohiks ennast leida olukorras, kus toorainemahukas tööstus on üles ehitatud ja makromajanduslikult on sellel suur mõju, ent kohalik tooraine on otsas ja ainsaks sobivaks pakkujaks on võõrriik, mis tahab meie iseseisvust ja sõltumatust majanduslike vahenditega kahjustada,» tõi Arpo näite.

Eraldi rõhutas Arpo, et kindlasti pole kapo asi otsustada, milline on õige ja milline vale majanduspoliitika.

«Kui kellelgi on selline mulje jäänud, siis lükkan selle ümber. Küll aga on julgeolekuasutuste kohustus koguda teavet, seda analüüsida ja anda otsustajatele vajalikku teavet just nimelt ülalmainitud julgeolekumõõtmest.  Otsustajad on valitsus, seadusandja ja rahvas, kes keegi ei tohi olla infosulus,» sõnas ta.

Martin Arpo peatus oma kõnes ka majanduskorruptsioonil ning tõi välja määrajad, mil see muutub julgeolekuohuks. «Korruptsioon võib muutuda julgeolekuohuks näiteks siis, kui vaba konkurents on selle tõttu niivõrd häiritud, et teatud elualadel, piirkondades või kogu riigis jäävad tegemata olulised investeeringud või investorid lahkuvad,» ütles Martin Arpo.

Ta ei saanud murekohana muidugi märkimata jätta Ida-Virumaad.

«Kui võrdleme Narvat, Tartut ja Pärnut ning vaatame, kuidas neis on arenenud oluline taristu, siis paraku näeme olulist mahajäämust. Olgugi et Narva tööstuslik potentsiaal on väga suur,» tõdes Arpo. «Üheks põhjuseks on ilmselgelt see, et väljastpoolt seda linna tulnuil on väga keeruline olnud sinna investeerida, sest takistuseks on olnud korruptsioon.»

Arpo sõnul on kaitsepolitsei juba aastaid sellele piirkonnale erilist tähelepanu pööranud ning teatud edusamme on märgata.

Korruptsioon kujutab julgeolekuohtu ka mõnda elutähtsat taristut mõjutades, ja tõi näitena süüdimõistvad kohtuasjad Eesti Energia tütarfirmade korruptsioonijuhtumites.

Korruptsiooniohte kokku võttes pidas Arpo keeruliseks probleemiks, kui korruptsioon mõjutab riigi strateegilisi majandusotsuseid. «Veelgi enam, riigi julgeolek võib ohtu sattuda, kui majandusliku korruptsiooni kaudu püütakse mõjutada riigi otsuseid, mille mõju ei piirdu ainult majandusega.»

Tagasi üles