«On selge, et riigi majandusotsused peavad olema kaugele tulevikku vaatavad. Kui neid otsuseid ei langetata mitte riigi ja rahva huvides ja nende tulevikku silmas pidades, vaid riigi või mõne üksikisiku hetkekasu silmas pidades, siis on selge, et riigil on tõsine oht muutuda haavatavaks majandussurve poolt,» ütles Martin Arpo.
«Räägimegi majandusjulgeolekust kui riigi suutlikkusest vastu seista majanduslikule survele või ka majanduslikele ohtudele,» lisas ta.
Eriline oht: ressursisõltuvus Venemaast
Arpo rõhutas erilise riskina otsuseid, mis muudavad riigi sõltuvaks mõnest piiratud ressursist.
Arpo märkis, et kaitsepolitsei ei taha mingil juhul võtta pooli aktuaalsetes ühiskondlikes diskussioonides. Kuid mõned viited julgeolekuohtudele ta tõi.
«Pean siiski oma ametikohuseks märkida julgeolekumõõdet. Riik ei tohiks ennast leida olukorras, kus toorainemahukas tööstus on üles ehitatud ja makromajanduslikult on sellel suur mõju, ent kohalik tooraine on otsas ja ainsaks sobivaks pakkujaks on võõrriik, mis tahab meie iseseisvust ja sõltumatust majanduslike vahenditega kahjustada,» tõi Arpo näite.
Eraldi rõhutas Arpo, et kindlasti pole kapo asi otsustada, milline on õige ja milline vale majanduspoliitika.
«Kui kellelgi on selline mulje jäänud, siis lükkan selle ümber. Küll aga on julgeolekuasutuste kohustus koguda teavet, seda analüüsida ja anda otsustajatele vajalikku teavet just nimelt ülalmainitud julgeolekumõõtmest. Otsustajad on valitsus, seadusandja ja rahvas, kes keegi ei tohi olla infosulus,» sõnas ta.