Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Hiina suurettevõtte esindaja: me oleme nagu eestlased

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ricky Chen | FOTO: Aivar Pau

Maailma turuosalt kolmandaks mobiilitootjaks tõusnud tehnoloogiaettevõtte Huawei juht Eestis Ricky Chen naudib juba ligi aasta igat siinmail sissehingatud värske õhu sõõmu ja nimetab enda tööandja mõttemaailma vägagi sarnaseks Eesti omaga.

«Eesti meeldib mulle väga – väike aga tubli riik. Tallinn on nii modernne, kompaktne ja puhas ning mis peamine – siinne õhk on minu kui hiinlase jaoks erakordselt kvaliteetne. Naudin siin tõesti iga päev lihtsalt sügavalt värske õhu sissehingamist,» ütleb Ricky Chen silmade särades.

Mees on Eestis olnud nüüdseks juba peaaegu aasta, tuli siia möödunud aasta detsembris. Kodumaal pole ta ammu töötada saanud – oli seitse aastat Prantsusmaal ja ka aasta–kaks Saksamaal. «Ma sõidan tõesti palju mööda erinevaid riike ringi, näen väga erinevaid kultuure,» märkis ta.

Meie jutuajamine läheb kuidagi iseenesest kohe algusest Eesti ja selle Hiina tehnoloogiagigandi võrdlemise teed. Me oleme selles vallas mõlemad korralikult maailma raputanud, palju uut loonud, riskeerinud.

«Me ei taha passida mugavustsoonis, vaatame alati ainult ette,» arvas Ricky Chen.

Eesti on tema silmis tõusnud selgelt IKT-liidri staatusesse, täpsemalt selles osas, mis puudutab innovaatilisust. Ta viitas elektroonilise identiteedi lahendustele, pakiveorobotitele, Eestile kui Skype’i kodumaale, mitmele siit võrsunud idufirmale nagu Suurbritannias laineid lööv Transferwise.

«Te loote head innovatsiooni ja meie oleme samasugused. Ainult meie eesmärk on väga konkreetne: koos oma klientide ja partneritega soovime tagada täielikku ühendatust inimeste vahel, inimeste ja asjade vahel ning asjade ja asjade vahel. Selle saavutamine võimaldab ideede vaba kulgu ja jagamist. Me juhime tehnoloogia, tööstuse ja inimsuhete evolutsiooni, et luua paremini ühendatud maailm. Me oleme ühesugused,» rääkis Chen.

Ta ei hoidnud tagasi ka kiidusõnu Eestis antava IT-hariduse väga kõrgele kvaliteedile ja sügavusele. «Samamoodi oleme meie loonud ülemaailmse tehnilise hariduse võrgustiku, toetame kohalikke IKT talente kõikjal maailmas, pakume praktiseerimisvõimalusi, teeme koostööd ülikoolidega, kutsume küll Hiinasse tutvuma sealse kultuuri ja loomulikult ka meie tegemistega seal meie vastutustundliku ettevõtluse programmi Seeds for the Future raames,» lisas Chen.

Mis puutub eestlastesse kui töötajatesse, siis neid usaldab Huawei täielikult – siinses esinduses töötavad valdavalt kohalikud inimesed. Sama põhimõte kehtib tegelikult ka mujal riikides – Hiina tootja tahab teada, kuidas loovad ja mõtlevad inimesed üle maailma, milline on nende seadme kasutamisharjumused, mida nad oma seadmetelt ootavad.

Nii on Huawei loonud arenduskeskusi 15 riigis üle maailma, kus palgal just kohalikud arendajad, disainerid, teadlased, analüütikud. Lähimad neist meile on Helsingis ja Tamperes, kus tehakse mobiilidele tootmiseelseid teste. «Tahame parimad kompetentsid kogu maailmast enda huvides kokku koguda,» kõlas Ricky Cheni loogiline seletus.

Eestis on Huawei nautinud stabiilset kasvu

Huawei pakub Eesti tehnoloogiaturul täielikke IKT lahendusi ja tooteid kohalikele Eesti operaatoritele, ettevõtetele ning, otse loomulikult, tavatarbijatele, pakkudes neile nutitelefone, tahvleid, nutikelli ja mobiilset lairiba.

Ning eestlased on Hiina tootja kauba hästi omaks võtnud. Kui uuringufirma Gartneri andmeil oli Huawei mobiilitoodete turuosaks kolmandas kvartalis globaalselt 9,5 protsenti, siis Eestis on see näitaja enam kui kaks korda suurem.

«Meie turuosa Eestis on näidanud stabiilset kasvu ning juba möödunud aasta lõpus oli meie turuosa siin ligikaudu 20 protsenti,» ütles Ricky Chen.

Ricky Chen | FOTO: Aivar Pau

Ta arvab, et värskelt turule tulnud kolme kaameraga ning võimsa tehisintelligentse platvormiga Mate 10 Pro mobiil aitab seda trendi kindlalt jätkata. Samas ta märkis, et traditsiooniliselt on palju populaarsemad eestlaste seas Huawei P-seeria mudelid – viimati näiteks P10 ja P10 Lite.

Mobiiltelefonide tarkus ongi peamiselt liikumas selles suunas, et see õpib järjest enam ja enam oma «peremehe» harjumusi ja rutiini ning pakub sellest lähtuvalt ise välja sobilikumaid teenuseid – olgu siis küsimus transpordi või söögikohtade pakkumises. Ta tunneb ära ka kaamera ette jäävaid objekte ning nii muutuvad sätted automaatselt vastavalt sellele, kas pildile peab jääma koer, kass või lill. Ta aitab säästa ka telefoni akut.

«2016. aastal investeeris Huawei 14,6 protsenti oma aastatulust ehk 11 miljardit USA dollarit teadus- ja arendustegevustesse, toetades sellega valdkonna ja tehnoloogia arengut. Huawei investeerib üha rohkem ka baasteadustöödesse, avastades seeläbi intelligentse tulevikumaailma tehnoloogilist arhitektuuri,» ütles Ricky Chen ja märkis, et arvestatav osa sellest panustatakse konkreetse skeemi ja üksikasjaliku süsteemi loomisesse, mida saaks kasutada küberrünnaku korral.

Huawei silmis on täieliku globaalse küberturbe tagamise süsteemi loomine ja kasutusele võtmine üks olulisemaid ettevõtte strateegiaid nende jaoks. Inimesed usaldavad oma mobiilile järjest enam privaatseid andmeid ja tegelikult ka ligipääsud pangakontodele ja maksetele – seega ei saa selles osas teha mingisuguseid järeleandmisi.

Mis on mobiilide juures inimeste juures saamas üha enam oluliseks, mis saab tegelikult määravaks ostuotsuse tegemisel? Ricky Chen arvab, et kõige olulisem on kasutajakogemus.

«Tehnoloogiad muutusid nutikamaks ning nutitelefon ei ole enam lihtsalt telefon – sellest on saanud sinu nutiabiline. Tarbijaid huvitavad tehnoloogiad ja innovatsioonid, mis pakuvad neile mugavust igapäevaelus. Huawei annab korrapäraselt välja uusi tooteid, mis on loodud selle põhjal, mida me teame tarbijate vajadustest ja kogemustest. Nutitelefonide edukus turul sõltub sellest, kui hästi sa mõistad oma klienti,» arvas Chen.

Tagasi üles