/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/12/7399763t1h04b7.jpg)
Asjade internet ehk üle õhu andmeid edastav vidinate ja värkide süsteem hakkab Eestis vaikselt aga kindlalt kandma kinnitama, kuna rahvale hakkab kohale jõudma, et sellest võib tõesti reaalset kasu tulla.
Asjade internet hakkab vaikselt eestlastele kohale jõudma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie põhilised kliendid on hetkel ettevõtted ja koos ettevõtetega nende erakliendid,» ütles Postimehele Telias asjade interneti valdkonna äri vedav Toomas Kärner.
Ta tõi suurema selle aasta ühe suurema projekti näitena Ergo Kindlustuse, kus pandi nii äpi kui GPS-seadme abil autod reaalajas läbitud vahemaade kohta infot jagama. «Oleme teinud näiteks projekte ka ehitusvaldkonnas automaatse kvaliteedijärelevalve tagamiseks,» lisas ta.
Kärner märkis, et paraku pole Eestis veel kasutust leidnud mujal riikides väga populaarseks osutunud IoT kasutamine põllumajanduses. Näiteks andurid, mis käivitavad mulla olukorrast lähtudes automaatselt veiniistanduse niisutussüsteemi või peletavad eemale kartulmardikad.
«Oleme mõelnud selle peale ja põllumeestega ka rääkinud, kuna lahendused niiskuse mõõtmiseks on täiesti olemas – pole küsimust! Paraku on takistus praegu see, et me võime küll mulla niiskust teada, aga kui pole niisutussüsteemi, siis pole selle teadmisega midagi peale hakata,» tõdes Kärner.
Mis puutub omavalitsustesse, kes võiks samuti siis nende probleemiks pikk eelarvetsükkel ning avalikkuse ootus, et uute lahendustega «ehku» pele ei riskitaks. Samas oleks just linnadel näiteks transporditeede planeerimisel oluline tegelik info, kus ja mis aegadel tekivad ummikud, kus on põud parkimiskohtadest, millised on kõige halvema õhukvaliteediga linnaosad.
«Linn peab teadma väga täpselt ette seda, mida ta saab,» märkis Kärner.
Võib olla just seetõttu on otsustanud Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) avada Telia toel tuleval aastal kommunikatsioonitehnoloogia professuuri, kus teadlased ja tudengite hakkavad arendama asjade interneti ja targa linna tulevikulahendusi.
Tehnikaülikooli IT teaduskonna dekaani ja professori Gert Jervan sõnul luuakse ka kommunikatsioonitehnoloogiate uurimisgrupp, kuhu kaasatakse ka doktorandid ning järeldoktorandid.
Telia annab TTÜ-le kasutada asjade interneti platvormi koos vajalike ühenduste ja andmetega, mille toel saab hakata arendama erinevaid targa linna lahendusi Eesti linnadele.
Kõnealune platvorm toetab erinevaid tehnoloogiaid nagu 2G, 3G, 4G, 5G, fiiberoptika ja SigFox ning võimaldab luua uusi lahendusi senisest tunduvalt kiiremini ja mugavamalt.
Näiteks on Telia loonud juba Tallinna interaktiivse kaardi, mille põhjal saab analüüsida, kuidas muutub kellaajaliselt erinevates linnaosades inimeste paiknemine ning kuidas linnaosad päeva jooksul täituvad ja tühjenevad.
Reaalajas liiklusinfo näitab muu hulgas seda, et lisaks kesklinnale on tipptunnil pealinnas regulaarselt ummikud Tondi tänava ja Tammsaare tee ristmikul.