Maksuamet: mida e-residendid tegelikult tahavad?

Maksu- ja tolliamet

FOTO: Sander Ilvest

Eesti e-residendiks hakkavad reeglina välismaalased, kes tahavad koduriigiga võrreldes vähe makse maksta ja Euroopa Liidu turule pääseda, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Merje Roomet intervjuus Postimehele.

Eesti e-residentsuse programmi suhtumine jaguneb üldjoontes kaheks. On asutused ja ettevõtted, kes seda õhinal taevani kiidavad ning kõik negatiivse varju kipuvad jätma – EAS on selles osas vast parim näide. Kuid on ka teine – kainelt riske hindav - pool, mida esindavad näiteks pangad ja  finantsinspektsioon.

Maksu- ja tolliamet on seni avalikus suhtluses olnud pigem neutraalset positsiooni hoidev. Kohendatud on oma e-teenuseid, kogutud statistikat. Uurime, mida arvab amet- e-residentsusest täna.

Aivar Pau: kas tänaseks on ikkagi päris täpselt selge, mis riigis tuleb maksta maksud näiteks juhul, kui tõlketeenust pakkuv mees elab füüsiliselt Indias ning  teenindab sealt Pakistani ja Sri Lanka kliente läbi Eestis asuva OÜ?

Merje Roomet: E-residentsus ei ole  maksuresidentsus – maksud tuleb maksta riigis, kus tegelikult tegevus toimub. Kuna e-residendi asutatud Eesti äriühing on Eesti resident, peab ta maksma makse aga ka Eestis. Topeltmaksustamine on välditav ja enamasti peaks viima selleni, et maksud makstakse ikka ainult õiges riigis.

Kui e-residendi äritegevus toimub mujal või Eesti äriühingu juhtimine toimub väljaspoolt Eestit, siis maksustatakse välisriigis saadud tulu välisriigis ning Eesti tagab topeltmaksustamise vältimise. Seega võib e-residendi Eesti äriühingul tekkida maksukohustus suure tõenäosusega ka välisriigis ning e-residentsus Eestis ei vabasta automaatselt välisriigi maksukohustusest ega taga maksustamist ainult Eestis.

Eesti reeglite kohaselt toimub kasumi maksustamine selle väljamaksmisel (nt dividendi väljamaksmisel). Topeltmaksustamist siiski välditakse, st kui Eesti residendist äriühingu tegevus toimub välisriigis/-riikides, siis välisriigis teenitud kasumi Eestis väljamaksmine võidakse Eestis tulumaksust vabastada.

Kui paljud e-residentidest olid juba varem end siin sisse seadnud või muul viisil seotud?

E-residendiks saavad vaid need, kes Eestis ei ela, seega varasem side Eestiga on vähestel, enamasti soomlastel ärisidemete, vara omamise kaudu või juba varem loodud Eesti äriühingu kaudu.

Milline on ühe ettevõtjast e-residendist tavapärane käitumine: kas esimesel aastal palju käivet ja siis...?

Meie kogemus näitab, et Eestis uute äriühingute registreerimise teel soovitakse pigem siduda ennast ELi majandusruumi kui konkreetselt Eestiga. Paljudele hakkab alles peale e-residentsusega liitumist kohale jõudma Eesti maksusüsteemi lihtsus.

Lisaks ahvatleb e-residente Eesti ärikeskkonna lihtsus ja vastuvõtlikkus. Samas tuntakse eelkõige huvi selle vastu, kuidas võrreldes oma päritoluriigiga maksukohustust vähendada.

Tegeliku tegevuse Eestis alustamine on pigem harvemad näited e-residentide tegevusest.

Mida arvata aadressiteenuse pakkumise üha lokkavamast ärist, mille e-residentsus kaasa on toonud ja millel see püsib?

Tõenäoliselt ootab meid sellega seoses ees mõningane koormus infovahetuse kaudu tõendada teiste riikide maksuametitele, kas Eestis on ühe või teise äriühingu tegelik majandustegevus.

Kui hästi on ikkagi maandatud riskid, kui näiteks filipiinlasi kasutati ligi aasta kümnete firmade likvideerimisel, enne kui Postimees sellest kirjutas ja vähemalt ühelt neist  e-residentsus ära võeti ja politseis menetlus püsti pandi?

E-residentide maksukäitumise monitoorimine ei erine kuidagi meie tavapärasest riskianalüüsist. Jälgime kõikide riskide avaldumist tähelepanelikult ning kui on olemas põhjus/tõendid sekkumiseks, siis ka reageerime.

Kas on teoreetiliselt võimalik luua e-maksuameti uus versioon, läbi mille laekuksid maksud sinna riikidesse, kuhu nad laekuma peaksid?

Ideaalis on see võimalik, aga sellega seoses on ka mitu lahendamata teemat.

Esiteks ei sõltu see ainult Eesti tahtest, teiste riikide soov peab ka olemas olema. Sellise korralduse tekkimiseks peaksid olema paigas ka rahvusvahelised reeglid, kuidas tulumaksu jagada. Virtuaalse ja internetiäri puhul on ELi tasandil sellised arutelud ka käimas.

Teiseks on kogu maailma riikide maksusüsteemide arvestamine väga keerukas. Siis peaks olema ka maksustamine lihtsam kui praegu, st ilma oluliste eranditeta. Muidu ei ole automaatne maksu arvutamine võimalik.

Kolmandaks vastutuse jagamine, kui midagi valesti on. Riikide maksuseadused ei ole kuigi stabiilsed ning ka riikidevahelised maksulepingud on muutumas. Me peame aga millelegi toetuma tulumaksu riikidele jagamisel. Kui aluseks on maksumaksja antud juhised, siis võib see olla valedel alustel, soov maksta makse vales riigis vms. Iseenesest väga suurtel kontsernidel (konsolideeritud käive 750 miljonit eurot) on juba kohustus esitada raport, mis sisaldab tegevuste, töötajate,  tulu ja käibe jaotust riikide kaupa.

Kas e-residentide loodud ettevõtete käibemaksu saldo on nüüdseks muutunud positiivseks?

Ei ole.

- - - -

TAUST

E-residentide arvu kasv

  • 01.01.15 - 163
  • 01.01.16 - 7476
  • 01.01.17 - 15135
  • 10.12.17 - 27600

Allikas: e-residentsuse programmi statistika

Programmi plaanide kohaselt loovad e-residendid 2018. aastal siin 2500 ettevõtet, aasta hiljem 5000 ja 2020. aastal 10 000 uut ettevõtet. Praegu on neid loodud 2500, sellest käesoleval aastal 1550. Kui kõik need numbrid kokku liita, siis peaks meil 2020. aasta lõpuks olema 20 000 e-residentide ettevõtet.

Konsultatsiooniettevõtte Deloitte Advisory juht Monika Kallas ütles uuringu tulemustele tuginedes, et aastaks 2025 on e-residentide ettevõtted toonud Eestile 340 miljonit eurot puhast finantsulu. Käesoleval aastal on see näitaja 2 miljonit ning järgmisel aastal prognoosi kohaselt kolm miljonit.

Kaudset sotsiaalmajanduslikku tulu toob e-residentsus kümne aasta perspektiivis 1,5 miljardit. Kokku tooks e-residentsus seega aastaks 2025 Eesti majandusse 1,8 miljardit eurot.

See omakorda tähendab, et iga Eestis loodud e-residendi ettevõte võiks siinsesse majandusse jätta keskmiselt 70 000 eurot. Seejuures on arvesse võetud prognoos, et aastaks 2025 on Eestis 175 200 e-residentide loodud ettevõtet.

Tagasi üles