/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/26/7255441t1h99b7.jpg)
IT-minister Urve Palo saatis täna internetiettevõtetele kirja, mille eesmärk on otsida kiire internetiühenduseta kodusid ja ettevõtteid, kuhu ettevõtted ise ei pea äriliselt otstarbekaks kiire interneti viimist.
Palo asus otsima internetifirmade tulevikukliente (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö, mille olid juba ära teinud kohalikud omavalitsused oma lõpetatud internetiprojektide raames ja mille käigus registreeriti kiire interneti soovijaid enamikus Eesti valdades, praegu arvesse ei lähe. Andmed kiire internetita inimeste kohta on riigil niigi olemas ja nüüd otsitakse välja need, kellele internetifirmad lubavad järgmise viie aasta jooksul valguskaabli koju viia.
Täna käivitatud avaliku konsultatsiooni eesmärk on niisiis leida kõik aadressid üle Eesti, kus internet kiirusega vähemalt 30 Mbit/s on praegu kättesaamatu ja kuhu internetifirmad ise interneti viimist äriliselt kasulikuks peavad või ei pea. Erinevalt maakonnaprojektidest nüüd elanikelt endilt enam sooviavaldusi ei küsita, mis tähendab, et kaabel võib jõuda ka nendeni, kes seda ei soovi. Lisaks ütleb arvestada, et internetifirmad viivad klientideni kaabli, mille kaudu saab edastada vaid nende enda teenuseid.
Pärast nimekirja valmimist käivitab tehnilise järelevalve amet aasta esimestel kuudel avaliku konkursi püsiühenduse viimiseks neisse piirkondadesse. Valitsus on otsustanud aastatel 2018–2019 eraldada selleks 20 miljonit eurot.
«Kaardistamise eesmärk on vältida riiklikku investeeringut piirkondades, kuhu erasektor on äriliselt sisenemas. See tähendab, et meie eesmärk on välistada konkureeriva taristu ehitamist sinna, kuhu see majandusliku tasuvuse tõttu niigi ehitatakse, ja rajada riigi toel kiire interneti võrk ainult nendesse piirkondadesse, millest erasektor pole huvitatud,» ütles minister Palo.
Nn valgete alade kaardistus on Euroopa Liidu suunistest tulenev eeltingimus selleks, et toetusmeede välja töötada.
Eestisse rajatav võrk peab olema selline, mis võimaldab teenuseid pakkuda kõigil seda soovivatel sideettevõtjatel õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See tähendab, et kliendid saavad ise valida, millise internetipakkuja teenust kasutada. Ühe kliendi liitumistasu võrguga ei tohi olla keskmiselt üle 200–300 euro.
Kõik informatsioon kavandatava avaliku konkursi ja sellega seonduvate materjalide kohta saab olema leitav aadressilt www.tja.ee/lairiba, mis on viimase miili keskne veebileht.