/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/26/7434655t1hda96.png)
Avalike allikate põhjal reaalajas elektritootmise keskkonnamõjusid kujutav veebikaart näitab ilmekalt, et Eesti toodab oma energiat kogu Euroopa ja ka maailmas tasandil keskkonna jaoks kõige saastavamalt.
Interaktiivne kaart näitab: Eesti on maailmatasemel tahmaplekk (32)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aadressil electricitymap.org visualiseeritud CO2 emissiooni tabel näitab, et tuuleenergia abil on Eestis praegu tarbitavast elektrienergiast toodetud 12, biomassist 7 ja gaasist 4 protsenti. Põlevkivist aga 50 protsenti. 27 protsenti elektrienergiast jõuab kas otse või läbi naabrite Venemaalt ning 5 protsenti eksporditakse Lätti.
Süsihappegaasi intensiivsuse näitaja on tabeli kohaselt 1089 gCO2eq/kWh (kasvuhoonegaasid on teisendatud grammideks nende CO2 ekvivalendina). Selle näitajaga on Eesti võrreldavate riikide seas konkurentsitult viimasel koha. Euroopas on näitaja poolest järgmised riigid Bosnia ja Herzegovina ning Hispaania. Tabelis on kajastamata Venemaa, Hiina, suur osa USAst ja sisuliselt kogu ülejäänud Aasia riigid.
Andmete kogumise loogika on kuvatud sellel veebilehel.
Maailma energeetikanõukogu on hiljuti avaldanud maailma riikide energiapoliitika reitingud ning keskkonnamõjudelt seal 128 riigi seas 108. kohal.
Narva elektrijaamad on lähiaastatel suur osa võimsustest kinni minemas ning Eesti energiaturg hakkab järjest rohkem sõltuma naabritest, sealhulgas Venemaast. Täpsemalt: neli tolmpõletusplokki Narva elektrijaamades suletakse kas 2023. aasta lõpuks või kui nad on töötanud 17 500 töötundi. Idapiiri taga toodetav elektrienergia ühelegi tunnustatud CO2 nõudele ei allu.
Eesti on Pariisi kliimakokkuleppe ja 2014. aasta Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide raames lubanud, et lõpetab madala efektiivsuse tõttu põlevkivi otsepõletamise elektritootmiseks juba 2030. aasta perspektiivis.
Kogu Eesti Energi tootmismahust peaks plaanide kohaselt juba aastaks 2020 moodustama 40 protsenti alternatiivsed energiaallikad – põlevkivigaas, olmejäätmed, rehvihake, biomass, turvas, tuul, vesi ja päike.
18. aprillil teatas USA Mauna Loa Observatoorium, et salvestas esmakordselt süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris 410,28 ppm’i. Nii kõrgeid kontsentratsioone ei ole Maa atmosfääris nähtud tõenäoselt miljoneid aastaid.