Euroopa internetikasutajaid ähvardab küpsiselubade uputus

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: cartoonstock.com

Euroopa Komisjon avalikustas aasta alguses  elektroonilist sidet puudutava määruse, mis ähvardab meid praegusega võrreldes veebis ringi liikudes veelgi enam üle uputada kõikvõimalike lubade küsimistega.

Juba praegu näevad nõuded ette, et kõik veebilehed, mis kasuavad cookie’sid ehk küpsiseid, peavad kasutajat sellest informeerima – paljude arvates tüütud ja kasutud aknad paljudel saitidel, teiste hinnangul aga hädavajalik nõue nende andmete kaitsmiseks.

E-privaatsuse määruseks nimetatav uus õigusakt – milles Euroopa Nõukogu tegelikult Eesti eesistumise ajal kokkuleppele ei jõudnud – näeb aga ette, et lubade küsimise peab kasutajate jaoks minema veelgi täpsemaks ja põhjalikumaks.

Määruse üldine eesmärk on kaitsta sõnumisaladust, mille osaks võivad olla ka isikuandmed. Määrus kaitseb võrdselt nii inimeste kui ka ettevõtete elektroonilise side andmeid. Läbirääkimised õigusakti sisu üle jätkuvad uuel aastal Bulgaaria eesistumise ajal.  Määruse üldine nõue räägib ka sellest, et eelnevalt tuleb luba küsida kasutaja kõigi elektroonilise side andmete kogumiseks. See puudutab ka nii suhtluse sisu, tema kohta veebis kogutavate andmete kohta.

«Suured vaidlused on toimunud aga just selle üle, kas iga väikese küpsise pärast inimese seadmes olevates veebilehitsejates ja sõnumivahetusprogrammides peab kasutaja andma nõusoleku. Teoorias peaks nüüd juhtuma see, et telefon ja arvuti hakkavad andma senisest rohkem informatsiooni, mida küpsis täpsemalt teeb ning milliseid andmeid kogub. Inimesel on võimalik jätta nõusolek andmata, kuid see võib tähendada, et talle ei kuvata kogu internetileheküljel olevat sisu,» selgitas justiitsministeeriumi nõunik Sandra Mikli.

Euroopa parlamendi lähenemine on seni olnud, et kui brauseris ühe korra kõikvõimalikud load ära anda, siis kehtiks see kõigile veebilehtedele. Ent mitmed tänased veebireklaami pakkujad ei ole seda pidanud majanduslikult kõige mõistlikumaks just väiksematele kohalikele ettevõtetele, kelle eest suured brauseritootjad justkui otsusõiguse enda peale võtavad ja nad turult välja suruvad.

Liikmesriigid on nimetatud lahenduse osas kahtleval seisukohal ja soovivad rohkem uurida selle majanduslikke mõjusid.

«Arvamused Euroopas on tõesti väga erinevad. Osa ei pea igakordset nõusoleku  andmist vajalikuks, teised tahavad oma andmeid väga kaitsta ja nõuavad vaid nõusolekupõhist lähenemist,» arvas Mikli. Liikmesriigid analüüsivad võimalusi, et leida ühest küljest isiku side konfidentsiaalsust, kuid teisest küljest ettevõtete majanduslikke huvisid kaitsev lahendus.

E-privaatuse määruse draft räägib veel sellest, et mobiilitelefonis olev sõnumivahetusprogramm Whatsapp ja teised messenger’id on samuti sideteenuseid kasutavad suhtlemisvahend, mille sisu ei tohi teenusepakkuja ise vaadata. Täna on see olnud Euroopas veidi reguleerimata ala.

Muutub ka see, mida sideoperaator ise saab teha andmete kaitsmisel. Kui inimene on suhtlusseansi lõpetanud, siis peaks operaator uue korra kohaselt andmed kohe kustutama, välja arvatud juhud, kui ta ei vaja andmed näiteks teenuse osutamise eest arve esitamiseks.

«Ka siinkohal on edasine elektroonilise side andmete töötlemine võimalik eelkõige isiku nõusolekul,» rääkis Mikli. 

Tagasi üles