10 tehnoloogiat, mis lähiaastatel tulevikku muudavad

Erki Oras
, Digitarga kaasautor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: shutterstock.com

Aastavahetusel on inimesed kippunud tavalisest enam ootusärevalt tulevikku vaatama. Ulmefilmid pakuvad juba täna meie fantaasiatele toitu, kuid neid eriti usaldusväärseteks pidada ei saa, sest näiteks lendavaid autosid pole veel senini meie tänavatel, ehkki ennustatud on neid juba ligi sajand tagasi. Kui vanasti kasutasid meie esivanemad selleks õnnetina, siis tänapäeval võime selleks kasutada pisut usaldusväärsemaid meetodeid nagu näiteks meedia. Proovime kergitada tulevikul lasuvat tinarasket ja läbitungimatut tekki ning visata pilk kümnele tehnoloogiale, mis juba lähitulevikus meie elu mõjutama hakkavad lähemalt või kaugemalt, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalist Digitark.

TEHISINTELLIGENTSIGA VIRTUAALASSISTENDID

Juba täna ennast nutiseadmetesse sisse seadnud virtuaalassistendid, kes vastavad meie küsimustele, tuletavad meelde kohtumisi ja juhatavad teed, kuhu iganes meil vaja on minna. Tõenäoliselt pole enam eriti kaugel aeg, kus seesama assistent hakkab tegelema meie päevaplaaniga, ostma pileteid, broneerima söögikohti, määrama arstivisiite ja aitama meid veel tuhandes teises pisiasjas nagu päris elusad assistendid seda teeksid. Inimene peab aga hoolega vaatama, millise tasemeni ta nendele virtuaaltegelastele autonoomia annab.

ARVUTID KÕIKJAL

Kui arvutid esmalt meie kodudesse jõudsid, siis asusid nende kobakad kastid kas meie laudade peal või all. Tuleviku arvutid seevastu poevad kõikjale, kasvõi teie silma kontaktläätse, rääkimata riietest, kodumasinatest. Me saame nende arvutitega verbaalselt suhelda või panna need tegutsema automaatselt. Igatahes saab nende füüsiline kohalolek olema praktiliselt märkamatu.

DIGIMÕISTUSEGA TEHISLEMMIKUD

Ehkki inimaju kunstlik loomine on veel mägede taga, on juba hetkel käimas erinevad põnevad projektid nagu näiteks OpenWorm, mis püüab digitaliseerida tavalise ussikese aju. Edu korral järgnevad sellele keerulisemad ettevõtmised nagu näiteks imetaja aju digitaalkujule viimine, misjärel saaks neid laadida näiteks robotitesse ning viia meie suhtumise oma lemmikloomadesse hoopis uuele tasemele.

Rohkemate tulevikku muutvate tehnoloogiatega tutvu Digitargas.

Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles