/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2018/01/10/7474129t1h6847.png)
Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt peavad kõik alates 2020. aastast uued ehitatavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele – selgub, et midagi liiga erilist see ühe hoone puhul siiski ei tähendagi.
Puust ja punaseks - mis on liginullenergiahoone? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurisime nimelt Kredexilt, mille eestvedamisel on värskelt koostanud liginullenergia eluhoonete juhendmaterjalid ja näidisprojektid, mida ikkagi liginullenergiahoone all silmas tuleb pidada. Kredexi vastus on järgmine:
Ametliku definitsiooni alusel on liginullenergiahoone parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus- ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone. Kui see regulatsiooni sõnastus lahti seletada, siis parima võimaliku ehituspraktika kohaselt tähendab, et võrreldes praeguste lahendustega on välispiirded (välisseinad, katus, põrand) natuke parema soojustusega, aknad on madalama soojusläbivusega ja suuremat tähelepanu on pööratud külmasildadele ja välispiirete õhupidavusele. Lisaks peavad ka tehnosüsteemid (küte ja ventilatsioon) olema efektiivsed. Taastuvenergiatehnoloogiate märksõna on kõige suurem uuendus võrreldes praeguse ehituspraktikaga. Üldiselt ei piisa liginullenergiataseme saavutamiseks ainult energiatarbimise vähendamisest. Hoone peab ka energiat tootma. Praktikas tähendab see seda, et uute hoonete katustele paigaldatakse päikesepaneelid elektri tootmiseks. Viimane märksõna tehniliselt mõistlikult tähendab seda, et lahendused peavad olema mõistliku aja jooksul ka tasuvad. Ehk siis eeldatav ehitusmaksumuse tõus peab ennast väiksemate energiaarvete kaudu ära tasuma.
Kui tuua lihtustatud näide, siis kui inimene ostab korteri liginullenergia kortermajas, siis peaks hoone väliseinas olema ca 250-300 mm soojustust, aknad peaksid olema kolmekordse klaaspaketiga, hoones peab olema soojustagastusega ventilatsioon ja katusel PV-paneelid elektri tootmiseks.
TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul tähendavad liginullenergiahooned uuel tasemel ehituskvaliteeti, mida lõpptarbija tunnetab väiksemate energiaarvete ja parema sisekliimana.
«Koostöös projekteerijate ja ehitusettevõtetega teostatud uuring näitab, et kardetavat ehitusmaksumuse tõusu ei toimu, sest suurusjärgus mõnikümmend eurot ruutmeetri kohta lisainvesteeringud tasusid ennast ära mõistliku aja jooksul kõikides hoonetes,» ütles ta.
Kredexi näidisprojektid on üles pandud siia.