Eesti on oma inimestest tühjaks pagenud ääremaadel asunud rakendama Põhjamaade polaaraladel vägagi populaarseks osutunud lahendust, kus ühistransportki jõuab inimesteni vaid tellimise peale.
Tühjeneva ääremaa karm reaalsus – busski tuleb vaid ettetellimise peale (1)
Eestis on mitmeski piirkonnas saanud tavaks panga-, raamatukogu ja kauplusbussid – kuidagi peavad need teenused inimesteni ju jõudma. Viimasel ajal on paljud maakondlikud ühistranspordikeskused asunud sama lahendust rakendama ka ühistranspordile – buss või mõistliku lahendusena ka väiksem sõiduk jõuab inimese soovitud ajal ja kohta vaid eelsoovi peale.
Pärnumaa: buss teeb tellimise peale sissesõite
«Nii Eestis kui ka välismaal on tulenevalt sarnastest demograafilistest protsessidest tõepoolest levimas nõudluspõhised ühistranspordilahendused,» tunnistas Postimehele Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.
Nii ongi Pärnumaal järjest rohkem busse, mis teevad liini kestel suurelt teelt nõudmise korral sissesõidu või sõidavad nõudmisel tavapärasest lõpp-peatusest kaugemale.
«Nõudmisel liiniosad läbitakse siis, kui on ostetud vähemalt üks pilet või kui on bussifirma dispetšerile ette helistatud hiljemalt eelmisel päeval kell 19.00. Selliseid bussiliine on Pärnumaal hetkel üheksa,» sõnas Kärpuk.
Tema sõnul on aga mõtetes ja ideedes liigutud aga veelgi kaugemale. «Loomulikult uurime tuleviku jaoks ka muid paindlikke lahendusi. Näiteks uuritakse Gotlandi lahendust taksoliinidega, kus liini alg- ja lõpp-punkt ning väljumiskellaaeg on kindlad, kuid täpne marsruut ja tagasisõidukellaaeg määratakse kogunenud sõitjate soovide põhjal.
Viljandimaa: nõudeliine kolm
Viljandimaa ühistranspordikeskuse juhi Kaupo Kase sõnul on selle maakonna liinidest kolmel n-ö nõudeotsad.
Kase toob näite, et juba alates 29. juunist 2016 on Viljandimaal käigus bussiliin nr 55, mille puhul tuleb Kõrtsi-Tõramaa vahelisel osal reisimiseks eelmisel päeval kella 18 telefoni teel soovist teada anda.
Sama kehtib bussiliini nr 49 kohta, mis sõidab Päidresse vaid ettetellimisel, ja liinil 43, mille puhul tuleb eelmisel päeval teada anda soovist sõita peatustesse Karuli, Põrga ja Järve tee.
Põlva- ja Võrumaa: vajaduspõhised liinid olemas
Nii Põlva- kui Võrumaa avalikus liinivõrgus on mõningal määral kasutusel nõudepõhiseid liine, ütles Kagu Ühistranspordikeskuse juht Sander Saar.
«Kõige paremad nõudeliinide näited Põlvamaa avaliku liinivõrgu põhjal on liinid 80A ja 80B, mis viivad inimesi rongile ja toovad sealt vaid siis, kui selle järele on reaalne vajadus,» tõi Saar näite.
Kindla piirkonna katmist vaid nõudepõhise transpordiga tema sõnul veel arutluse all pole olnud.
«Pigem peaks nõudepõhine transport toimima etteveona regulaarsele transpordile,» arvas Saar. «Nõudeteenuse implementeerimine konventsionaalsetesse sõiduplaanidesse on keeruline ülesanne, millega tuleb tegeleda, kuna inimeste liikumisharjumused on pidevas muutumises.»
Harjumaa: ägab bussipuuduse all
Kogu Eesti tõmbekeskuseks kujunenud Harjumaa olukord on muude piirkondadega võrreldes muidugi eriline.
«Harjumaa asustustihedus ja ka nõudlus on oluliselt suurem kui Eesti teistes piirkondades, seetõttu on vajadus nõudebussiliinide järele kindlasti väiksem kui mujal. Harjumaa probleem on pigem ületäitunud bussid,» tõdes Harjumaa Ühistranspordikeskuse tegevjuht Vello Jõgisoo.
Kogu lisaressurss läheb Harjumaal seega ületäitunud liinide tihendamisele ja uute liinide käivitamisele suure nõudlusega piirkondades.
Nõudebussisüsteem – olgu siis väikebussi või autoga teenindatav – on Jõgisoo hinnangul suhteliselt kallis süsteem.
«Sisuliselt täidavad nõudebussi rolli maakondades kooliliinid ja omavalitsuste siseliinid. Hajaasustuspiirkondades oleme lisaks kooliliinidele ja omavalitsuste siseliinidele püüdnud täna tagada ka avalike liinidega teenuse, mis vastab antud piirkonna nõudlusele,» märkis ta. «Kuid seoses valdade liitumisega Harjumaal kavandame mõnesid nõudeliine just uute vallakeskuste ühendamiseks liitunud valdade keskustega. See töö on alles algusjärgus ja täpsed lahendused väljatöötamisel.»
Norra näide
Norras on näiteks üha suuremat populaarsust kasvatamas lahendus nimega Demand Responsive Transport (DRT). Kagu-Norras Østfoldis on loodud lahendus, kus inimestel on võimalik endale buss tellida koduukse ette juhul, kui see asub kuni kahe kilomeetri kaugusel liini tavateekonnast. Bussid asuvad neile liinidele aga vaid siis, kui vähemalt kaks tundi enne planeeritud väljumisaega on saabunud sellele tellimusi. Kusjuures, lähtuvalt tellijate arvust saadetakse liinile kas buss või sõiduauto. Hedmarki piirkonnas on loodud aga lahendus, kus reisiplaneerijad teatavad ise reisijaile, mis ajal neil tuleks kindlas kohas viibida, et buss nad peale võtaks.
Tõenäoliselt ootab kogu bussitransporti ees sarnane innovatsioon nagu taksovaldkonnas – varem või hiljem loob keegi äpi, mis aitab sõitjate soovid ja bussiettevõtete võimalused omavahel soodsaimalt klappima panna.