Absurd Euroopas: välismaal on mobiili kasutada odavam kui kodus

Mobiiltelefoniga rääkiv neiu Foto: Mikhail Tereshchenko/Mikhail Tereshchenko/TASS

Rändlustasude kadumine euroliidus on kaasa toonud kummalise olukorra, kus mõnele teisele Euroopa numbrile helistamine on ükskõik millises Euroopa Liidu riigis viibides odavam kui seda koduriigist tehes.

Põhjus selleks on väga lihtne: Euroopa Liidus on kaotatud ära rändlustasud – see tähendab, et mujal Euroopas viibides – ehk koduvõrgust väljas olles – saab kõikjale helistada koduvõrgu tingimustega. Paraku ei kehti see reegel aga olukorras, kus ollakse kodus ja helistatakse mõnele välismaisele numbrile – siis on tegemist rahvusvahelise kõne võtmisega ning maksta tuleb täie rauaga krõbedaid tasusid.

Ühtlasi tähendab see seda, et kõigil meil, kellel on vaja teha kõnesid välismaistele numbritele, oleks kasulik omada mis iganes teise riigi mobiilioperaatori väljastatud numbrit, et olla Eestis olles rändluses ja nautida Euroopa rändlustasuvabadust.

Aga teeme olukorra puust ja punaselt selgeks. Esitasime meie kolmele mobiilioperaatorile kolm näidisjuhtumit – kui suur on hinnaerinevus, kui:

1. Helistan koduriigist oma Eesti numbrit kasutavale kolleegile, kes viibib Saksamaal?
2. Helistan sama paketi raames tema Saksa operaatori numbrile?
3. Helistan oma Eesti numbriga Soomes olles Soome kohalikule numbrile?

Eesti mobiilsideoperaatorite vastused neile näidetele olid järgmised:

Tele2

Lähtume sellest, et kliendil on pakett, mis sisaldab Euroopa Liidu rändluse ehk roaming’u tasuta kõneminuteid, SMSe ning internetti (enamik Tele2 pakettidest seda ka sisaldavad).

Juhul kui klient asub Eestis ja omab Eesti operaatori numbrit ning helistab oma sõbra Eesti operaatori poolt väljastatud numbrile (ükskõik, millises Euroopa Liidu riigis antud klient parasjagu ka ei viibiks), siis kliendilt selle eest tasu ei võeta. Kui sõber viibib välismaal ehk roaming’us, siis antud isik ise maksab vastuvõetud kõne eest vastavalt tema operaatori poolt kehtestatud roaming’u hinnakirjale vastuvõetud kõne eest.

Kui klient on Eestis ja Eesti operaatori poolt väljastatud numbriga helistab näiteks Saksa operaatori numbrile: sellisel juhul kehtib «Eestist välismaa numbrile helistamise ehk rahvusvaheliste kõnede» hinnakiri (näiteks Saksamaale helistamine 0,45 €/min).

Kui klient on Saksamaal ning  helistab oma Eesti operaatori poolt väljastatud numbriga Saksa operaatori numbrile või Eesti operaatori numbrile ning tal on pakett, mis sisaldab ka juba Euroopa Liidus kasutatavaid minuteid, SMSe ning internetti: sellisel juhul eritasusid ei rakendata, see on juba paketi hinnas sees ja tegu on rändlusteenuse ehk roaming’u kõnega.

Kui Eesti operaatori klient on Soomes ja helistab Soome numbrile, sellisel juhul on tegu samuti rändlusega. Kui klient asub Eestis ja helistab Soome numbrile, siis on tegu rahvusvahelise kõnega ja rakendub vastav hind (0,36 €/min on Eestis Soome helistamine).

Ehk regulatsiooni omapära on selles, et kui klient on Eesti operaatori poolt väljastatud numbriga Eestis ja helistab oma Saksamaa tuttavale (Saksamaa numbrile), siis sellisel juhul ei ole tegu enam rändlusega (roaming’uga) vaid toimub helistamine välismaale ja maksta tuleb rahvusvahelise kõne eest vastavalt kehtestatud hinnakirjale.

Elisa

1. Helistan rändlustasuvaba paketiga oma Eesti numbrit kasutavale kolleegile, kes viibib Saksamaal?

Vastus: Helistajale võrdub see koduvõrgust Eesti numbrile helistamisega. Maksustamine toimub vastavalt paketi tingimustele, mille järgi kas loetakse minuteid maha või maksustatakse seda kui kohalikku kõnet.

2. Helistan sama paketi raames tema Saksa operaatori numbrile?

Vastus: See on kõne välismaale ehk kõne mitte Eesti numbrile. Hinnastatakse lähtuvalt rahvusvaheliste kõnede hinnakirjale.

3. Helistan oma Eesti numbriga Soomes olles Soome kohalikule numbrile – kas rändlustasu vaba või rahvusvaheline kõne vms?

Vastus: See on roaming–teenuse kasutamine, mis hinnastatakse lähtuvalt roaming’u hinnakirjale.

Telia

1. Helistades Eestis ehk tegemist ei ole rändlusega

Kõne hinnastatakse vastavalt riigi suunakoodile:

a. Kõne Eesti numbrile (+372 algusega) on hinnastatud nii nagu paketipõhine kõne Eestis. Hind ei olene kõne vastuvõtja asukohast.

b. Kõne välismaa suunakoodile (mitte +372), hinnastatakse kui kõne Eestist välismaale vastavalt kliendi paketipõhisele hinnale, valitud lisateenusele või Eestist välismaale helistamise hinnakirjale.

2)  Helistades Eesti numbriga teises Euroopa Liidu riigis ehk olles rändluses

a.  Kõned +372 algusega ja teiste Euroopa Liidu suunakoodidega tavanumbritele hinnastatakse:

-   nagu Eestis, kui kliendil on rändlus koduvõrgu hinnaga

-   reguleeritud hinnaga (0,0384€/min), kui kliendil ei ole rändlus koduvõrgu hinnaga

b.    Kõned mitte Euroopa Liidu numbritele ei ole reguleeritud. Seega kõne Eesti numbrilt USA numbril asudes Hispaanias on vastavalt Hispaania operaatori hinnakirjale.

Kommentaar

Karlis Kolk, tarbijakaitseameti turujärelevalve osakonna elektroonilise side ja energia valdkonna jurist

Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused

Eelmisel aastal jõustunud rändlusregulatsioon on tekitanud mõnes tarbijas ekslikke arusaamu, nagu kõik kõned Euroopa Liidu telefoninumbritele oleksid alati paketipõhise tariifiga sõltumata helistaja enda asukohast ja tema mobiililepingust.

Rändlusregulatsiooni eesmärk oli kaotada alates 15. juunist 2017 Euroopa Liidus rändlustasud ja võimaldada sideteenuse tarbijatel oma koduriigi mobiilipaketti kasutada samadel tingimustel ka Euroopa Liidu riikides reisil olles. Tihti arvatakse, et rändlus ja välismaale helistamine on samaväärne mõiste. Tegelikult ei ole Eestis asudes välismaale helistamisel tegemist rändlusega, vaid rahvusvahelise kõnega, millele on sideettevõtjad kehtestanud eraldi hinnakirja, mis võib olla oluliselt kõrgem rändluse hinnakirjast. Rändlusregulatsioonist tulenev hinnakiri kehtib vaid siis, kui helistaja asub väljaspool Eestit mõnes Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning helistab teise Euroopa Majanduspiirkonna riiki. Eristada tuleks kolmandates riikides reisides kehtivat hinnakirja, mille tasud võivad olla tunduvalt kõrgemad.

Samuti on mõnel tarbijal väärarusaam, nagu rändluses olles ei tohiks sideettevõtjad üheski paketis rakendada lisatasusid rändluses kasutatud teenuste eest. Tegelikkuses on tehnilise järelevalve amet andnud sideettevõtjatele jätkusuutlikkuse mehhanismi põhimõttel võimaluse rakendada rändluses olles lisatasusid.

Eestis rakendus lepingulistele mobiilsideteenuste pakettidele rändlusteenuste lisatasu operaatorite lõikes erinevalt. Telia ja Elisa rakendasid rändlusteenuste lisatasu kõikidele olemasolevatele pakettidele ja lõid suurema rändlusteenuse vajadusega tarbijatele lisaks uued paketid, kus rändlusteenuste lisatasu ei küsita, kuid mille siseriiklik kuutasu on kõrgem kui rändlusteenuse lisatasuga pakettidel. Tele2 ei rakendanud rändlusteenuste lisatasu enamikule olemasolevatele pakettidele, kuid tõstis seetõttu mitmel paketil siseriiklikku kuutasu 1 või 2 euro võrra. Kuivõrd samas anti rändlusteenuste (kõne, sms ja andmeside) mahtu juurde, siis rändlusteenuste ühikuhinnad langesid. Kõnekaartide puhul rakendasid kõik operaatorid rändlusteenuste lisatasusid.

Seega peaks iga reisihuviline enne reisimist endale selgeks tegema, mis tema paketis sisaldub, et vältida hilisemaid üllatuslikke arveid.