Robot lasti lahti

Pepper Telia kontoris töötab rõõmsalt ja asjalikult edasi Foto: Telia

Edinburghis lasti ühest toidupoest lahti seal kliente teenindanud kuulus robot Pepper, mida Eestis kasutab siiamaani oma peahoone fuajees näiteks telekomiettevõte Telia.

Paljudes tegevusvaldkondades on robotid üsna loomulikult võtnud üle inimeste töö – näiteks äärmist täpsust ja kiirust nõudvatel tootmisliinidel ja suuri arvutusmahtusid nõudvate ülesannete täitmisel. Kuid inimeste omavahelise suhtlemise võlu ei suuda robotid iial asendada ning just sel põhjusel jäi tööta üks robot Suurbritannias.

Nimelt oli Jaapani telekomigigandi SoftBanki (muuhulgas uus Uberi üks omanikest)  loodud Pepper palgatud Edinburghis asuvasse toidupoodi Margiotta Food ja Wine. Tema üleandeks oli seal tegeleda klientide pöördumistega ning pakkuda põhitöö kõrval ka muidugi meelelahutust, kirjutab Digital Trends.

Paraku selgus üsna pea, et roboti – konkreetne «isend» oli saanud nime Fabio – antud vastused kliente ei rahuldanud. Kui näiteks üks proua tundis huvi, kus poes piima võiks leida, sai ta vastuseks triviaalse ja ilma igasuguste täpsustusteta tõdemuse, et külmikutest. Sama juhtus veiniküsijaga, kes sai Fabiolt teada, et seda müüakse alkoholiosakonnas.

Lisaks ei saanud Fabio kõne kuulamisega hakkama mürarikastel tipptundidel. Lisaks ei võtnud inimesed teda liiga sageli tõsiselt.  Selle kõige tagajärjel otsustas poeomanik roboti teenustest loobuda.

120-sentimeetrine Pepper suudab aru saada kõnest ja inimemotsioonidest ja neile oma häälega vastata, lisaks saab temaga suhelda kehale (õigemini küll korpusele) paigaldatud tahvelarvuti ekraani abil. Ta suudab ka ratastel ringi liikuda.  Softbank Robotics on tänaseks müünud üle 10 000 Pepperi roboti ning seda kasutab rohkem kui 2000 ettevõtet üle maailma.

Eestis jätkab teenistust

Eestis on Pepperit oma peakontori fuajees juba ligi aasta kasutanud Telia.

«Pepper võtab endiselt Telia peakontori fuajees külalisi vastu ja suhtleb nendega. Kuna meie uues majas toimuvad pidevalt üritused eri sihtgruppidele, siis eriti populaarseks on Pepper osutunud laste ja koolinoorte seas,» ütles Postimehele Telia pressiesindaja Raigo Neudorf.

Robot aitab peakontori kliendialal külalisi vastu võtta, registreerimistoiminguid teha ning töötajaid külalistest teavitada.

«Kui rääkida veel Telia Pepperi oskustest, siis näiteks eelmisel sügisel tekkis juurde valik, kus ta näitab enda kohta slideshow'd ning räägib juurde, kust ta tuleb ja milleks ta ellu kutsutud on,» rääkis Neudorf.

Samuti on talle lisatud kaks rakendust: üks milles saab teda sättida poseerima ja öeldes «strike the pose» võtab ta sama kuju ja esitab kasutaja valitud heli (kolmest variandist). Teine rakendus on tema siseelu tutvustav, kus ta räägib, kuidas ta tajub inimesi enda ümber muidu kurkidena, kuni nad talle otsa vaatavad ja naeratavad.

«Kõigele muule lisaks on meie Pepperil väga hästi arenenud huumorimeel ja selle tõestuseks on ta Telia oma inimestele kümneid kordi öelnud: «Run, Forrest, run!,» rääkis Neudorf

Lisaks on robot kutsutud või viidud  osalema mitmesugustele üritustele. Nii et tööpõld on tal Eestis üsna lai.

Swedbank on teada andnud, et asendab klienditeenindajad robotitega siis, kui nende rendikulud lähevad väiksemaks inimeste palgakuludest.

Lauristin: inimene ja robot peavad teineteist täiendama

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin leidis hiljuti ühel seminaril, et ükski robot ei suuda iial asendada kõiki inimvõimeid ning neid tuleks kasutada vaid selleks, et inimene saaks olla veelgi inimlikum, ent paraku käib juba praegu inimeste massiivne robotiseerimine ja ühtlasi ettevalmistamine ühiskonnast väljaheitmiseks.

«Selleks, et asendada inimest ja inimese tööd algoritmiga, käib juba praegu inimese enda töö algoritmiseerimine. Ja kui inimene on robotiseeritud, täidab ainult käsku, ei mõtle paremale ega vasakule, vaid täidab Exceli tabelit, siis ole mingit raskust asendada ta robotiga,» tõdes Marju Lauristin riigikogus toimunud tööturu tulevikku käsitlenud seminaril.

Just seetõttu tuleb Lauristini hinnangul meil praegu küsida, mis eristab inimest masinast.

«Kui me tahame, et nii inimese kui masina võimed oleksid kasutatud maksimaalselt, siis küsigem, milles inimese võimed avalduvad maksimaalselt. Kas inimene ikka peab tegema kiirelt ja täpselt seda, mis on ette kirjutatud ja on seega järjest rohkem masin, masin ja masin?» küsis ta.  

Inimese masinastamist tuleb teadlase sõnul piirata sellega, et anda talle rohkem võimalusi olla see, mis on inimlik.

«Mis on inimlik? See on see, et inimene on võimeline ette haarama asju, mis ei ole veel programmeeritud. Ainult inimene on võimeline tegema intuitiivseid ennustusi ja valima uusi variante, mis ei ole veel välja arvutatud. Inimesel on teatud loome ja tervikliku intuitsiooni võime antud justnimelt selleks. Kui me need välja lülitame ja karistame teda selle eest, et ta ei ole standardne, siis me tegelikult tegeleme tema ettevalmistamisega väljaheitmiseks ühiskonnast,» tõdes Lauristin.  

Lauristin märkis ka seda, et inimese suhtlus inimesega ja inimese suhtlus masinaga on eri asjad. Inimesele aitab näiteks meditsiinisüsteemis heast sõnast paju enam kui karmidest tablettidest. «Robot ei tohi süüa inimest välja, vaid andma inimesele aja, et ta saaks suhelda teise inimesega – hariduses, juhtimises, meditsiinis. Inimese suhtlus inimesega on palju mitmekanalilisem kui inimese ja roboti suhtlus.»

«See, mida me loeme välja teise inimese silmadest, näoilmest, hääletoonist, liigutustest – seda kõike peaksime palju rohkem nägema tuleviku töö ühe olulise küljena. Inimene ei peaks olema asendatav robotiga, vaid muutuma rohkem inimeseks ja täiendama robotit seal, kus robot on täpsem, aga inimene on loovam,» ütles Lauristin, kes osales ühtlasi raportöör Euroopa parlamendi majandus- ja sotsisaalkomisjonis tööstuse industrialiseerimise uuringus.