/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/08/19/5735523t1hdaca.jpg)
Maailm meie ümber on niivõrd läbipõimunud keerukatest ja ühtlasi aeg-ajalt katki minevatest digilahendustest, et meil tuleb asuda leppima olukorraga, kus kogu aeg on midagi katki, leiab IT-filosoof Linnar Viik.
Linnar Viik: maailm meie ümber on nüüd pidevalt natuke katki (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selge on see, et meid ümbritsev tehnoloogia muutub järjest komplekssemaks ja keerukamaks ning tungib igale poole. Sellel keerukusel on komme aeg-ajalt katki minna ja hakkab järjest rohkem katki minema. Katki minek on loomulik osa sellest, kuhu me jõudnud oleme. Küsimus on, kas me saame hakkama sellega ja kas me anname endale aru, et meid ümbritsev maailm on alati ja pidevalt natuke katki. Küsimus on, kas meil olemas oskused ja kompetentsid seda maailma korda teha,» sõnas Linnar Viik tänasel E-Riigi Akadeemia 15. juubelil esinedes.
Viik tõdes, et enam pole lihtsalt võimalik vanaisade kombe ise vankreid ja muid esemeid oma kätega korda teha.
«Mina ei oska enam autotki remontida - jumal küll, vaatan kapoti alla ja mitte midagi ei saa aru. See tähendab, et ühiskonnas tekivad uued usaldus- ja kompetentsikategooriad. Nagu me ei vaidlusta praegu audiitorite uhkust, au ja ametieetikat, juhtub kunagi süsteemiadministraatori, - analüütiku ja -arhitekti ametiga – nende suhtes, kes suudaks ja on võimeline haldama kompleksseid ja keerukaid süsteeme. Usaldus kompetentsi vastu peab väga palju kasvama,» tõdes Viik.
Viik rääkis, et tõenäoliselt ei saa ma ka siis öelda, et teeme kõike digitaalselt, kui sureb viimane inimene, kes pole iial internetis käinud.
«Me hoiame jätkuvalt paralleelselt käigus nii paber- kui digitaaldemokraatiat ning protsesse, mis ei sõltu vaid digitaallahendustest vaid oleksid ka käepäraste vahenditega tehtavad – halgude kombel virna laotavad ja kaminasse pandud,» arvas ta ja märkis, et selliste paralleelsete lahenduste käigushoidmine muudab meie elu paraku järjest kallimaks.
Google tükeldatakse
Globaalsete trendide osas rääkis Viik veel näiteks sellest, et kümne aasta pärast on praegused suured tehnoloogihiiud tükeldatud, kuna nende mõju on juba praegu maailmas liiga suur ja nad ei saa sellisel viisil edasi tegutseda.
«Täpselt nagu omal ajal tükeldati raudteid, telekomiettevõtteid ja energeetikahiidusid. Need ettevõtted ise – Amazon, Facebook, Google – on võtnud endale selle rolli: «me oleme utiilid, me oleme digitaalmaailma infrastruktuuriettevõtted». Selge on see, et neid saab nii kontrollida kui ka tükeldada.,» rääkis Viik.
Samuti rääkis ta sellest, et mida iganes digitaaltehnoloogia on puudutanud, on muutunud ja ei saa olema enam kunagi selline, nagu ta oli. Paraku on riigivalitsemine veel üks neid valdkondi, mis vapralt vastu paneb ja püüab infotehnoloogiat käsitleda jätkuvalt kui vahendit jätkamaks neidsamu tegevusi, mida me siiamaani oleme teinud, aga digitaalses vormis.
«Kui me aga võtame infotehnoloogiat vaid kui millegi võimendit, siis sellesse suunatud müra vaid võimendub ja segadust tekib juurde,» rääkis ta ja märkis, et valitsused on asunud ohtliku trendina järjest rohkem oma ühiskonna liikmete internetikasutust kontrolli alla võtma ja see on loomulikult ohtlik trend.
Mis puutub inimeste omavahelist suhtlemist, siis pakkus Viik, et kümne aasta pärast elab maailmas 100 miljonit inimest, kes on internetiseadmed enda kehasse implementeerinud.