:format(webp)/nginx/o/2017/11/03/7278861t1had95.jpg)
Eestist alguse saanud sõiduvahendusplatvorm Taxify on tõsiselt häiritud Lätis toimuva üle – sealsed seadusemuudatused on teenuse osutamist muutmas võimatuks.
Probleem ei peitu mitte niivõrd selles, et Läti parlament võttis möödunud sügisel vastu erajuhte ja sõidujagamist reguleeriva seaduse. Küll aga asjaolus, et sellel nädalal avaldati turuosalistele tutvumiseks rakendusaktid, mis lähevad Taxify hinnangul algse seadusega olulisel määral vastuollu.
Autojuhtidele nõutakse nende kohaselt varem seaduses ette nähtud ühe litsentsi asemel kolme litsentsi – firma, autojuhi ja auto litsentsi.
Taxifyle kui platvormile on tekkinud aga veelgi ootamatum nõue – hoida servereid Lätis. Taxify kaasasutaja Martin Villigi sõnul on see aga väga keeruline globaalsetele platvormidele, mis kasutavad suuri rahvusvahelisi serverikeskusi – näiteks Amazon AWSi –, mida Lätis ei eksisteeri.
«Lisaks peaksid juhid kõiki sõite raporteerima kvartaalselt ja ülidetailselt maksuametile, mis on ebaproportsionaalne nõue ja rikub inimeste privaatsust,» ütles Villig ja märkis, et Läti seadus lubab vaid elektroonilisi makseid, selle mõte oligi luua läbipaistev süsteem maksude tasumiseks ja vältida lisaraporteerimise vajadust.
Kokkuvõttes on Taxify hinnangul sel nädalal väljapakutud uued nõuded ebamõistlikud ja muudavad erajuhtide transporditeenuse pakkumise praktiliselt võimatuks.
«Suhtleme Lätis ministeeriumide ja maksuametiga, et jõuda mõistliku kompromissini, mis võimaldaks eri platvormidel ja erajuhtidel seaduse algse mõttega kooskõlas teenuseid pakkuda,» ütles Villig Postimehele.
Eestis peavad erasõitjad omama teenindajakaarti, sõidukikaarti ja veoluba. Taxify on taotlenud endale veoloa, mida lubatakse enda juhtidel kasutada tasuta.
Eesti seadustes Taxify ja Uberi tegevuse möödunud aasta novembrist.
Lätis on edutult proovinud kanda kinnitada ka Eesti taksoäpp Taxigo.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)