Postimehe rekordiotsing: kes pakub Tallinnas kiireimat mobiilset internetti

  • Kõige kiiremat mobiilset internetti suudab Tallinnas pakkuda Elisa.
  • Kiirusrekord sündis lauluväljakul ja oli üle 600 Mbps.
  • Ülikiire interneti tarbimiseks ei sobi iga telefon.

Postimehe mobiilitest

FOTO: Tairo Lutter

Mobiilioperaatorid armastavad üha sagedamini kostitada avalikkust teadetega uute tehnoloogiate kasutuselevõtust, mis võimaldavad tekitada täiesti müstilisena näivaid mobiilse interneti kiirusi. See ajendas Postimeest siirduma linnatänavaile ja otsima reaalsete katsetega reaalseid rekordeid.

Viimati teatas sel nädalal näiteks Tele2, et viis kõikides saatejaamades tarkvarauuendused, mille tulemusena tõusevad üle kogu Eesti mobiilse interneti maksimaalsed allalaadimiskiirused uue rekordi ehk 485 megabitini sekundis ning üleslaadimiskiirus 65 megabitini sekundis.

Tehniliselt liidetakse kiiruste kasvatamiseks eri sageduskihid ning kasutajatel peab sellistest kiirustest kasusaamiseks olema võime neid sagedusi taas kokku liita. Mõni operaator arvab, et paremad selleks on Sony ja Apple’i uued mobiilid, teised jälle, et Huawei Mate Pro ja OnePlus 5 on sobivaimad.

Meie neid ei kuulanud. Võtsin kätte hoopis igati uue ja võimeka Samsung Galaxy Note 8 ja installisin sellesse kaks interneti kiiruse mõõtmise äppi: Speedtest (Ookla) ja Speedcheck Pro (Etrality). Et otsinguid veidigi hõlbustada, siis palusin mobiilioperaatoritel endil välja pakkuda, kus neil linnas kõige kiirem internet on.

Telia pakkus selleks oma Sõle tänava hoone esist, Tele2 Ädala või Jõe tänava piirkonda ning Elisa Lauluväljaku Oru väravat. Ringkäik võis alata ning tulemused üllatasid.

3. koht: Telia

Postimehe mobiilitest

FOTO: Tairo Lutter

Niisiis, esimene peatuskoht oli Sõle tänaval ning mobiili lükkasime Telia SIM-kaardi. Kas oli küsimus asjaolus, et mobiilne internet on jagatud ressurss – ehk mida rohkem kasutajaid, seda rohkem jagub igale neist internetti, aga Telia tulemus oli tänases katses kõige nõrgem.

Postimehe mobiilikatse

FOTO: Tairo Lutter

Speedtestiga saime suurimaks allalaadimiskiiruseks 31,56 Mbps ning üleslaadimiskiiruseks 26,68 Mbps. Sama koha andis ka Speedcheck: allalaadimine 38,42 ja üleslaadimine 34,87. Igapäevaseks kasutamiseks igati korralikud näitajad, kuid Telia sel korral ei üllatanud.

2. koht: Tele2

Postimehe mobiilitest

FOTO: Tairo Lutter

Nonii, kas tuleb 485 ära – ootus oli suur. Siirdusime Ädala tänavale sünnitusmaja ja politseihoone vahelisele alale otse mobiilimasti alla. Speedtest tööle ja…tulemus oli muljetavaldavalt parem, kuid kaugeltki mitte oodatu.

Postimehe mobiilitest

FOTO: Tairo Lutter

Speedtestiga saime Tele2 parimaks allalaadimiskiiruseks 87,31 Mbps ja üleslaadimiskiiruseks 41,82 Mbps. Kummalisel kombel ei saanud Speedcheck õiget serverit vist kätte ja andis tulemuseks vaid 38 üles ja 35 alla.

1. koht ja võitja: Elisa

Vahekokkuvõte oli niisiis ootused võrreldes lubatuga mõnevõrra alla viinud, ent aeg oli ette võtta tee Lauluväljakule, et üle kontrollida, mida Elisal on laulupeolistele pakkuda. Ning seal saime lõpuks näo tõesti naerule.

Postimehe mobiilitest

FOTO: Tairo Lutter

Raadiotorni lähistel läksid mõlema äpi spidomeetrid kapitaalselt punase peale ja saime tulemused lõpuks kolmekohaliseks.  Speedtest andis tulemuse 177 Mbps ja üleslaadimise näitajaks 48,53 Mbps. Speedchecki näitaja: 218,67 Mbps alla ja 47,1 Mbps üles.

Postimehe mobiilikatse

FOTO: Tairo Lutter

Tavatingimustes liigagi head näitajad, suursündmuse puhul tuleb muidugi arvestada ressursside jagunemisega. Ent meie rekordivõitja oli selgunud.

Lubasin endale selle puhuks ka Huawei Mate Pro (just seda oli Elisa millegipärast ise soovitanud) taskust väljavõtmist ja mitteametliku kiirustesti käimapanemist. Tulemus: täielik müstika, uskumatu kiirus, mida mu silmad polnud enne näinud: 631 Mbps allalaadimiskiirust ei olnud mina väljaspool laborit seni kohanud, nüüd oli see nähtud ja tuju hea.

FOTO: Kuvatõmmis

Küsisin ka rekordiomanikult järele, millega nad seal hakkama on saanud, et nii hullumeelsed kiirused rahval käes.

Tehnikafriikidele igati sobiv kommentaar Elisalt kõlab järgmiselt:

Lauluväljakul on tegemist kolme eri sageduse kombineerimisega ehk siis 3CC (800 Mhz + 1800 MHz +2600 Mhz). Oluline on ka sagedusriba laius, milleks selles tugijaamas on kokku 50 Mhz (millest 10 Mhz on 800, 20 Mhz 1800 ja 20 Mhz 2600).

1800 ja 2600 peal kasutame 4x4 MIMO tehnoloogiat ehk kui tavalise LTE puhul saadetakse terminali poole andmeid 2 antenniga, siis 4x4MIMO puhul saadame andmeid 4 antenniga. Kõige tipuks on kõigil kolmel sagedusel kasutusel ka 256 QAM modulatsioon. See modulatsioon võimaldab heas levis oleval kliendil saada LTE võrgus  ca 1/3 võrra paremat kiirust võrreldes vana 64 QAM modulatsiooniga. Kõik see muidugi eeldab ka terminali tuge. Näiteks 256 QAM modulatsiooni võimaldavad Snapdragon 835 kiibiga telefonid ehk hetkel tippklassi mudelid.

Ka selle tugijaama asukoht pole juhuslik, sest suurema võimekuse loome just kohtadesse, kus ongi oluliselt rohkem kasutajaid. Samuti on nende sageduste liitmine see tee, mis võimaldab meil valmistuda 5G-võrgu avamiseks tulevikus.

Mis puutub aga mobiiltelefonidesse, siis tulevikukiiruste jaoks on vajalik, et seadmes on olemas 256 QAM ja 4x4 MIMO tehnoloogia tugi.

Tagasi üles