Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Kevadest on igaühel suurem voli oma andmete üle (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Isikuandmed
Isikuandmed Foto: Peeter Langovits

25. mail kehtima hakkava Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärk on anda inimestele parem ülevaade ja suurem otsustusõigus oma digitaalsete andmete üle. 

«Need on kõik andmed, mille järgi on võimalik isikut tuvastada – näiteks nimi, isikukood või e-posti aadress,» selgitas Tele2 tootedirektor Katrin Aron ning lisas, et kui siiani on ettevõtetel olnud vaba voli, kuidas klientide andmeid hoida ja kaitsta, siis uus regulatsioon loob selleks kindla raamistiku ning ähvardab eksimisel hiiglaslike trahvidega.

Olulised muutused kliendi jaoks:

  • Sul on õigus olla unustatud. Kliendi soovil peab ettevõte kustutama kõik andmed, mida pole otseselt vaja arveldamiseks või teenuse tagamiseks. Näiteks kui inimene on tööle kandideerinud, kuid soovib peale konkurssi olla nn. unustatud, siis peab ettevõte oma andmebaasist kustutama kõik kandideerimisega seotud info.
  • Andmete ülekandmine. Kliendil tekib õigus ettevõttele öelda, et kõik temaga seotud andmed tuleb teisele ettevõttele üle anda. Näiteks võib lasta üle kanda krediidiajalugu, et saada uues ettevõttes paremaid krediiditingimusi.
  • Privacy by design. See tähendab, et klient peab edaspidi andma selgesõnalise ja dokumenteeritud nõusoleku oma andmete kasutamiseks. Seda nõusolekut on alati võimalik muuta või tagasi võtta. Näiteks e-posti aadressi kasutamine otseturunduses.
  • Kuna digiajastul on üha rohkem otsuseid automatiseeritud, tekib uue regulatsiooniga kliendile ka õigus saada seletus automaatselt tehtud otsuste kohta. Kõige klassikalisem näide automaatsüsteemi poolt langetatud  resolutsioonist on krediidiotsus ja kliendil on õigus nõuda selgitus, millistel alustel otsus langetati.
Tagasi üles