/nginx/o/2018/01/29/7525619t1h5902.jpg)
Möödunud nädala suurim digiüllatus tuli Leedust. Vilnius on vaikselt pununud tõeliselt üleilmset tehnoloogiasidemete võrku ning laupäeval lõigati suure pidulikkuse, seminari ja šampuse voolamise saatel läbi lint uhkelt keskuselt nimega Blockchain Centre Vilnius .
«Tere, tulevik!» kõlas Blockchain Centre Vilniuse nõukogu esimehe Paulius Kunčinase huulilt keskust avades. Kuulajateks esindajad Euroopa Komisjonist, Hiinast, Austraaliast, Kanadast, Suurbritanniast ja kõikjalt mujalt, ohtralt maailma ajakirjandusväljaandeid ning kohalikke ettevõtjaid ja poliitkuid.
Miks lähinaabrid just blockchain'i arendamise oma südameasjaks on võtnud, tundub igati loogiline – maailmas on see andmestruktuuri tarkvara tegemas praegu tõelist võidukäiku. Sellel põhineb kurikuulus krüptoraha bitcoin, üha enam riiklikke ja erasektori andmebaase, vaikselt juba ka Eestis tegutsev börs Nasdaq ja täielikult idufirmade kauplemiskeskkond Funderbeam. ICO on aga võlusõna, mis on järjest atraktiivsemaks muutumas idufirmadele raha kasvatamisel.
Aga mis seos on blockchain'il Leeduga – miks sündis maailma suurte tegijate värav Euroopasse just siia? Miks blockchain ja miks Vilnius? Need olid mu esimesed küsimused keskuse tegevjuhile Eglė Nemeikštytėle, kui Vilniuses keskuse avamisüritusel rääkima sattusime.
«Leedus on huvi blockchain'i vastu tohutult kasvanud ja palju suuri edukaid projekte on juba käimas ja kohe algamas. Kõigil neil on lahendada väga sarnased ülesanded ja väljakutsed – just sellepärast otsustasime kõik need tegemised ja ka tegijad ühte kohta kokku tuua, et koos töötada ja lahendusi leida,» kõlas Nemeikštytė vastus.
/nginx/o/2018/01/29/7525621t1hb091.jpg)
Lisaks tahab keskus saada tugevaks sõnumiandja valitsusasutustele uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Kuigi – keskuse avamisel tõdeti, et Leedus pole juba praegu ühtegi ministeeriumi ja riigiasutust, kus vähemalt üks blockchain'i projekt käivitatud poleks.
«Me tõesti usume, et Vilnius on ideaalne koht blockchain'i äri ajamiseks. Me teame sellest palju, meil on palju häid spetsialiste ning sidemed lähiriikidega. Kuid me ei tahtnud jääda ühe riigi piiresse ning lendasime läbi kogu maailma, et leida endale partnereid ja eksperte ning luua selle tulemusel tugev võrgustik. Nii leidsimegi endale väga tugevad kaaslased näiteks Austraaliast ja Hiinast ja me saame hetkel rääkida kolme keskusega blockhain'i võrgustikust: Melbourne, Shanghai ja Vilnius,» selgitas Nemeikštytė.
Selgub, et Hiina ja Austraalia olid juba pikka aega otsinud endale sobivat väravat Euroopasse, et selle läbi aidata oma ettevõtetel jõuda siinsele turule. Leedu aga otsis enda tehnoloogiaettevõtetele turgu suures Hiinas ja tegelikult kõikjal maailmas. Nii osapoolte huvid kattusidki. Tõsi, Hiina on oma tagurlike regulatsioonidega praegu küll ka hiinlastest ärimeeste endi sõnul viimane koht maailmas, kus ICOsid teha.
Kliendid kipuvad vaatama ikka Eesti poole
Mis puutub naabritesse, siis leiavad leedulased, et selles äris tuleks tegutseda kõik koos. «Blockhain on juba oma olemuselt detsentraliseeritud ning see on kadunud ka arendusse – meie tiimid töötavad koos kolleegidega Kanadas, Indias, Austraalias, Hiinas… Ma ei näe mitte niivõrd konkurentsi kui võimalust koos tegutseda ja olla üheks blockhain'i tuumikpiirkondadeks maailmas,» rääkis Nemeikštytė.
Samas kostis esinemistes ka poolnaljatlemisi kulmukortsutusi just Eesti suunas. Meie e-riigi edulugu ei olnud naabreid mitte ükskõikseks jätnud.
Nimelt märkis keskuse nõukogu esimees Paulius Kunčinas ühe arutelu käigus, et konkurents blockchain'i arenamises riikide vahel on tõsiselt tuntav.
«Juba olen kuulnud, et osa meie kliente lähevad Eestisse ja see tüütab mind tõsiselt. Ma tõesti ei taha enam kuulda Eesti digiedust! Lisaks tehakse palju tööd Šveitsis ja Skandiaavias – käib terve konkureerimine,» märkis ta naerulsui, ent tõsiste silmadega.
Aga keskuse juurde tagasi. Mida seal õigupoolest reaalselt tehakse hommikul kella 9-st õhtul kella 17-ni? Eelkõige on see füüsilise töötamise koht igaühele, kes soovib blockchain'i arendamisega tegeleda. See võiks olla paljude blockhain'i ettevõtete peakontoriks.
Eglė Nemeikštytė sõnul on keskusel enam kui 4000 kontaktisikut ja investeerimisfondi üle maailma, ja saab aidata seal tegutsejail leida rahvusvahelist investeerimisraha, mentoreid, eksperte. «Loomulikult esitleme neid ettevõtteid ka oma partnerkeskuses,» ütles ta.
Hetkeseisuga on juba ligi 100 ettevõtete andnud teada soovist keskuses tegutsema asuda. Kasulikku pinda on selleks hetkel keskuses 800 ruutmeetrit ning töökohti on loodud 60. Keskuses endas on palgal kuus inimest.
«Kõik riigid konkureerivad selle nimel, et blockchain'i revolutsioonist osa saada, kuid Leedu on minu hinnangul mitu sammu ees, seda siinsete ettevõtete kvaliteedi ja sobivate äritingimuste, aga ka riigi toe tõttu. Käivitatud on programmid, et blockchain'i õpetus jõuaks ka Leedu õppeprogrammidesse,» lisas Eglė Nemeikštytė.
Keskuse üks asutajatest, Euroopa parlamendi liige ja ettevõtja Antanas Guoga ütles, et Leedus läheb praegu innovatsioonivaldkonnas tõesti imetlusväärselt. «Siin on palju raha kasvatatud, suurepärased projektid on käimas – see loob meile suurepärased võimalused maailma muutmiseks.»
Leedu majandusministri Virginijus Sinkevičiuse hinnangul on tal aga eriti hea meel selle üle, et Euroopas saab just Leedust esimene riik, mis asub blockchain'i arendamist sellisel tasemel vedama.
Austraalias asuva Blockchain Centre Melbourne juht Martin Davidson tõdes, et keskselt kontrollitud infosüsteemide ajastu on läbi: need on aeglased, kallid ja avatud manipulatsioonideks.
Eestis käib blockchain'i-töö juba aastaid
Postimees kirjutas juba kahe aasta eest, et Eesti on üks maailma esimesi riike, mis on ametlikult tunnustanud uue tehnoloogia ajastu üht paljutõotavamat tähte – blockchain-tehnoloogiat – ja on seda üha enam oma infosüsteemidesse lausa baastarkvarana integreerimas. Peamiseks partneriks riigile on olnud seejuures meie oma ettevõte Guardtime.
Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja tõdes toona, et blockchain-tehnoloogia võimaldab RIA-l tagada näiteks nii andmete, süsteemide, protsesside terviklikkuse kui loomise aja kontrollimiseks ning tõendamiseks.
«Süsteemilogide tõendusväärtuse tagamiseks on Riigi Infosüsteemi Ametil olnud ajatempli KSI tehnoloogial põhinev lahendus kasutuses juba paar aastat,» märkis RIA 2016. aasta märtsis.
Täpselt sama meelt oli Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), mille direktor Mehis Sihvart, kes peab tehnoloogia suureks väärtuseks just süsteemide turvalisuse tagamist.
«See lahendus võimaldab meil kontrollida regulaarselt ning kiiresti suuri andmehulki. Korraga on võimalik kontrollida sadu tuhandeid kirjeid ning veenduda, et andmetes ei ole toimunud pahatahtlikke muudatusi,» ütles Mehis Sihvart.
Tema sõnul kasutab RIK blockchain'i näiteks elektroonilise Riigi Teataja andmebaaside haldamisel. Iga uue seadusandliku akti avaldamisel arvutatakse selle räsi, liidetakse sinna eelmise akti räsi koos ajatempliga ning seotakse ühte ahelasse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmis aga Guardtime'iga KSI blockchain'i ajatempli kasutuselevõtuks koostööleppe juba detsembris 2011. Möödunud aastal jõudis sarnase lepinguni ettevõttega ka RIA.
Mis siis ikkagi on blockhain?
Guardtime'i asepresident Martin Ruubel võtab selle lühidalt kokku kolme sõnaga: blokiahel on avalik arveraamat. Tegu on andmebaasiga, milles olevad andmed on omavahel turvaliselt seotud ning andmebaasil puudub keskne asukoht.