Ootamatult avanevad hüpikaknad ei ole internetikasutajale iseenesest midagi uut ning näiteks inglisekeelsetelt veebilehtedelt filme või seriaale vaadates on üsna tavaline, et mõni selline lahti hüppab. Üsna kindel märk, et arvuti on viirusega nakatunud on see kui sellised hüpikaknad hakkavad avanema ka näiteks Solitaire’i mängides või Office’iga tööd tehes.
Kõige tavapärasem viis selliste viirustega nakatumiseks on internetis avanenud hüpikakendel klikkides. Tihti on sellised “reklaamid” üles ehitatud selliselt, et kasutajale kuvatakse valeinfona pilti, mis näitab, et arvutist on leitud viirus ning soovitatakse kiiresti allalaadida rakendus, mis need eemaldab. Korralikud viirusetõrjet pakkuvad ettevõtted sellist taktikat ei kasuta ning enamasti on tegemist programmidega, mis kasu asemel teevad rohkem kahju.
ARVUTI ON AEGLANE NING INTERNETIKASUTUS SUUR
Kui sinu arvuti ei ole aastaid vana ning sa ei kasuta väga töömahukaid programme (näiteks video- või fototöötlusprogrammid), siis ei tohiks see tavapärasel kasutusel ka eriliselt aeglane olla. Tekstifailide kirjutamine, esitluste tegemine ning internetis uudiste lugemine või filmide vaatamine ei nõua arvutilt suurt mõttetööd. Kui arvuti on sellegipoolest muutunud ebainimlikult aeglaseks, on tõenäoline, et osa jõudlusest kasutab ära mõni pahatahtlik programm, mis salaja andmeid kogub ja neid välja saadab. Tavaliselt läheb sellistel puhkudel arvuti ka kiiresti kuumaks, ventilaator hakkab kõvemini tööle, et seda jahutada ning internetiliiklus kasvab.
Internetiliiklust ja millised rakendused seda kõige rohkem kasutavad, saab jälgida vajutades klaviatuuril nuppe Ctrl, Alt ja Del, valides ettetulnud ekraanilt “Task Manager” ning seejärel Tab’ nimega App history.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
/nginx/o/2018/01/31/7530615t1h6e98.jpg)