Ukraina nimekirjade tagajärg: pangad hakkasid Eesti firmasid vältima

Dmitri Jegorov

FOTO: Tairo Lutter

  • Probleem ei olnud seotud e-residentsusega
  • Ukraina jätkab tõhustatud kontrolle

Eesti kandmine Ukraina «mustade» riikide nimekirja jõudis vaid mõne nädalaga tekitada olukorra, kus meie ettevõtteid hakkasid vältima nii pangad kui äripartnerid.

Üks on tänaseks kindel – Eesti ajutine kandmine Ukraina «mustade riikide» nimekirja ei olnud kuidagi seotud meie e-residentsuse projektiga. Seda kinnitasid Postimehele nii e-residendtsuse programmi asejuht Ott Vatter kui rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

«Meid nõustava Ukraina advokaadibüroo sõnul puudutab kehtestatud piirang Ukraina ettevõtteid, mille aastane käive Eesti ettevõtetega on üle 10 miljoni UAHi (ligi 280 000 eurot). E-residendi ettevõtted on reeglina väikeettevõtjad, kelle aastane käive jääb alla selle summa,» selgitas Ott Vatter.

Sama märkis Dmitri Jegorov, kelle sõnul ei puutu e-residentsus tõesti, sest sama nimekirja kantud Lätil, Ungaril, Maltal, Gruusial «jne jne ei ole mingit e-residentsust». Kusjuures, ukrainlased on aktiivsuselt Soome ja Venemaa järel üllatuslikult lausa kolmandal kohal e-residentide seas – neid on statistika kohaselt hetkeseisuga enam kui 1600.

«Eesti kaudu ei ole - teatud kurbade tagajärgedeta- võimalik Ukraina maksustamata kasumeid välja viia mis tahes teistesse piirkondadesse, nagu Ukraina võimud oletasid»

Probleem on mujal

Küll aga möönis Dmitri Jegorov seda, et riikidevahelistes äritehingu kontrollis tuleb palju enam pöörata tähelepanu siirdehindade temaatikale. Küll ei ole tema sõnul õige või efektiivne kehtestada nimekirju «eriti mustadest» riikidest, vaid siirdehindade kontroll kui põhimõte peaks puudutama kõiki riikidevahelisi tehinguid seotud isikute vahel.

«Sellised nimekirjad võivad tekitada ka tarbetut kõrvalmõju, mis oli tegelikult juba ka juhtunud – pangad hakkasid vältima operatsioone Eestiga seotud ettevõtetega ja ka äripartnerid muutsid oma käitumist. See teeb eesti ettevõtjate elu Ukrainas keerulisemaks,» tõdes Jegorov.

Konkreetselt Eesti suhtes oli asetsemine nimekirjas asekantsleri sõnul selgelt ekslik, sest üks kriteeriumitest, mille alusel nimekirja oli võimalik sattuda, puudutab maksumäära.

Nimelt pidi maksumäär olema 5 või rohkem protsenti madalam kui Ukraina maksumäär 18 protsenti, ja Eesti puhul arvati selleks olevat 0 protsenti. See aga ei vasta tõele ja Eestis on jätkuvalt 20-protsendiline kasumimaks.

«Eesti kaudu ei ole – teatud kurbade tagajärgedeta – võimalik Ukraina maksustamata kasumeid välja viia mis tahes teistesse piirkondadesse, nagu Ukraina võimud oletasid,» kinnitas Jegorov vastuseks Postimehe küsimusele, kui kindlad saame me olla selles, et välisfirmad Eesti maksusüsteemi ikkagi ära ei kasuta.

Ukraina tegelikult jätkab tõhustatud kontrolle

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman ütles täna valitsuse istungil, et Eesti, Läti, Malta, Gruusia ja Ungari eemaldati maksuparadiiside nimekirjast, kuna see on nende jaoks «väga tundlik küsimus».

«Me seirame järjekindlalt eri riikide maksusüsteeme ja koostame nõuetenimekirju Ukraina ettevõtetele, mis töötavad nende riikidega, et nad annaks oma tulust aru,» ütles Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman valitsuse istungil kolmapäeval.

Ukraina valitsus lisas 2017. aasta lõpus Eesti, Läti, Iraani, Kuuba, Laose, Liibanoni, Malta, Monaco, Araabia Ühendemiraadid, Singapuri, Gruusia ja Ungari maksuparadiiside nimistusse, tehinguid, millega tuleb kontrollida siirdehindade seaduse alusel. Sellesse nimistusse kuuluvad ka Guadeloupe, Guatemala, Prantsuse Guajaana, Dominica, Dominikaani Vabariik, Mauritius, Samoa. Riikide hulk suurenes 65-lt 85-le.

Loe ka neid

Tagasi üles