Tehnikaarvustus: Huawei tuliuus noortemobiil P smart kärab küll

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Huawei mobiiltelefon. Foto on illustratiivne.

FOTO: Aivar Pau / Postimees

Uusi mobiile kõikvõimalike sihtrühmadele tuleb jätkuvalt nagu Vändrast saelaudu. Erinevus nende vahel kipub kohati muutuma vaid maitseküsimuseks ning tehnilises mõttes vaevu aimatavaks. Hiina mobiiligigandi Huawei uusim tegija P smart on täpselt selline.

Tunnetuslikult võiks üldpildis öelda, et tegemist on odav- ja keskklassi telefonide piirimaile jääva seadmega. Välimuselt igati sümpaatne ja minimalistlikult tagasihoidlik suure ekraaniga seade, tehnilises mõttes see kindlasti jõudlusrekordeid ei püstita ning pilte teeb tublil keskpärasel tasemel.

Sellega vist ongi selle 14. veebruaril müüki tuleva mobiili kohta kõik öeldud, kuid mõnest tähelepanuväärsemast detailist siiski täpsemalt.

Nagu öeldud, siis seadmel on suur ekraan, eriti arvestades selle klassikuuluvust. Seejuures on puutetundlik osa viidud peaaegu maksimumini ja musti ääri avaküljes sisuliselt ei ole. Ekraan võtab korpusest selle tulemusel ligi 80 protsenti ja tolle on ekraanil 5,65. Seejuures on järgitud ka uusi suundumusi ning telefon on pikaks venitatud 18:9 külje suhte peale.

FOTO: Aivar Pau

Mobiili vastupidavast alumiiniumist tagakülg on mõnusalt matt, sõrmejälgi sellel eriti näha pole, sõrmejäljelugeja asub ka üsna täpselt õiges kohas. Tagaküljes on ka loomulikult põhikaamera, kuid asjaolu, et sellel on kaks objektiivi, pole minu hinnangul eriti oluline – see asjaolu pole veel ühtegi mobiili maailmas paremaid fotosid tegema pannud. Kaua sa seda bokeh-efekti ikka rõhutad, st miks peaks pildil kogu aeg midagi udustama?

FOTO: Aivar Pau

Tegin ka paar klõpsu lumises hommikuses Tallinnas ning tulid üsna talutava täpsusega, ehk veidi Hiina mobiilidele omaselt unised:

FOTO: Aivar Pau

FOTO: Aivar Pau

Megapiksleid on põhikaameral 13 (ja seda toetaval bokeh-kaameral 2 – see aitab siis objektide kaugust hinnata, ehk on sisuliselt lähedussensor) ning esikülje selfikaameral 8. Esikaameral on – nagu ikka – näotuvastus- ja portreerežiimid ning võime inimesi nende tegelikust olemusest ilusamaks muuta (Huawei väitel saab kaamera aru ka pildistatava soost ning värvib ja nägustab teda lähtuvalt sellest). Lisatud on ka viipefunktsioon, tänu millele saab teha selfisid käeviipe abil.

Mis puutub tarkvarasse, siis on Huawei Android 7.0 (see eelviimane) peale ehitanud oma tarkvara EMUI (tootja väitel versioon 8.0, minu katseseadmel peal 5.0 ning värskendust ei pakuta)  ning ega see kasutajale palju parem pole võrreldes n-ö puhta Androidiga.  Lihtsalt asju on sätete alt raskem üles leida ning uue seadmena käivitamine on täiesti untsu keeratud.

Untsu? Teatavasti pakub iga Androidi telefon uue seadme kasutuselvõtul selle sätete ja äppide ja sisu taastamist eelmisest seadmest. Nii ka Huawei puhul. Kasutaja nõustubki sellega ja teeb kõik vajalikud linnukesed ära ja siis keeratakse kõik pea peale. Huawei lükkab selle kõik prügikasti ja surub peale enda loodud taastamise lahendust Phone Clone – kõik algab otsas peale ja teistmoodi. Ei näe kokkuvõttes liiga tark välja.

«Normaalne»

Sisemälu on seadmel ametlikel andmetel 32 GB, täiesti piisav selleks, et lisaks pilvekontodele midagi ka telefonis hoida. Samas pean tunnistama, et tegelikku seadme mälumahtu ma tuvastada ei suutnudki – ühes menüü alajaotuses väideti mulle 16 GB ja teises 32 GB, Geekbench'e ja teisi analüüsiprogramme keeldus seade aga järjekindlalt installimast. Küsige see palun poest üle.

RAMi on seadmel kindlalt vaid 2 GB, ehk siis liiga kiiret ja sujuvat Facebooki vaate kerimist oodata ei maksa ning Play Poe mõne akna avamine võib väga-väga aeglane tunduda, nagu ka uute äppide installimine. Samas ETV äpist telesaadete vaatamine oli väga hea kogemus – pilt oli terav ja sujuv.

Aku mahutavuseks on telefonil 3000 mAh, ehk siis jätkub päevaks. Laadida saab seda vana-hea (halva ja aeglase) Micro USB laadijaga.

Kokkuvõttes on tegemist võimekuselt pigem madalama klassi mobiilide hulka kuuluva seadmega, mille suur ekraan ja meeldiv välimus jätavad samas konservatiivselt ajakohase mulje ja vastava kasutajakogemuse.

Tugev valik sisuliselt kõigile kasutajarühmadele, kes telefonilt hüperkiirust ei eelda, vastupidava korpuse tõttu kindlasti ka noortele. Pakun, et ühe 12-aastase koolipoisi esmareaktsioon sellele seadmele võiks olla «täitsa normaalne». Tegelikult sai see ka üle kontrollitud – nii oligi. Sama võiks öelda ka nende rahakotid, kes lastele mobiile hangivad.

Hind saab sellel seadmel olema  veidi alla 300 euro. Kindlasti peaks ta allpool ka olema, sest suure konkurendi J- ja A-seeriad varjutavad selle seadme vastasel juhul ära.

Tagasi üles