Heiti Mering: kas laseksid endale ajuoperatsiooni teha robotarstil?

Heiti Mering

FOTO: Silver Raidla

Tänane tehisintellekt vajab kindlasti veel inimestest koosnevat tugimeeskonda, kes püstitavad talle ülesandeid, avavad kanaleid informatsiooni saamiseks ning loodavad saada ettepanekuid otsustele, milles puudub empaatia ja kõhutunne, leiab IT ettevõtte Tieto Eesti üksuse äriarendusjuht Heiti Mering.

Kuid robotid moodustavad aina suurema osa meie argipäevast. Täna on ju olemas näiteks robothotellid, robotdiskorid ja ilmselt ei ole kaugel aeg, kui tekivad robotjuuksurisalongid. Seni ületab iga selline ettevõtmine veel uudiskünnise, aga peagi on see samasugune normaalsus nagu poes iseteeninduskassad.

Julgen ennustada, et üheks kiiremini robotiseeruvaks valdkonnaks kujuneb põllumajandus ja maaviljelus. Täppispõllumajanduse aluseks on piisavalt andmeid ning rasketehnika valmisolek on täna juba sealmaal, et me ei suuda seda piisavalt rakendada.

Mida ei tasuks praegu veel kindlasti robotitele teha anda?

Marju Lauristin viitas 17.12.2017 Postimehes inimeste muutumisele robotiteks läbi ootuste, mida üksteisele seame. Intuitiivsus ja meeleolust tingitud ebaratsionaalsed otsused on inimlikud ja selles ei olegi midagi halba. Mitte tehniline võimekus ei ole siin takistuseks, vaid meie endi valmisolek tehisintellekti omaks võtmisel.

Tehisintellektis nähakse praegu veel eelkõige efektiivsusele suunatud tulemust ja nii see valdavalt ka on. Samas ei maksa unustada, et tehisintellekti saab kasutada ka pettuste ja muude kurjade kavatsuste teostamiseks ning sageli võib olla raske tõestada, kes sel puhul süüdi on.

Nii ei tasuks täna mõelda tehisintellekti kasutamisele seadusloomes või –järelevalves, kuigi teatud ulatuses võiks Ai kontrollifunktsiooni täita.

Tieto tegi hiljuti Põhjamaades uuringu, mis oli suunatud inimeste hinnangutele AI-le seoses tööga. Kui püstitada aga küsimus, kui paljud meist oleksid valmis andma oma elu roboti kätte, näiteks südame- või ajuoperatsiooni teostamisel või reisima isesõitvas bussis kiirusega üle 100 km/h, siis ilmselt leiduks küll hulljulgeid katsetajaid, kuid enamikule oleks see hirmutav.

Ka psühholoogide või psühhiaatritena tegutsevat tehisintellekti ei ole ilmselt lähiajal veel oodata, kuigi mitmed tehnoloogiafirmad on loonud just sotsiaalseid roboteid, mille eesmärk on vähendada inimese üksildustunnet. Omamoodi emotsiooni loomiseks kasutatakse roboteid ka seksitööstuses…

Kes teab, ehk oleks ka põllumajandusloomade kunstviljastamisel roboti kaasamisega võimalik lisaks eostamisele luua n-ö õnneliku lõpuga protseduur, teisalt varjutab loomakasvatuse tulevikku tehisliha tootmise arendamine. Memphis Meatsi peetakse üheks kuumemaks uudiseks Silicon Valley start-up-maailmas ja nii Bill Gates kui Richard Branson on sinna oma varasid investeerinud.

Mis tahes muudatused või otsused meie elus, olgu tegu siis meditsiini, tarkvaraarenduse, ehituse, transpordi planeerimise või muu sellisega, on suuremal või vähemal määral mõjutatud mingitest analüüsitulemustest.

Igasugune strateegiline planeerimine peaks põhinema analüüsitud andmetel – siin on tehisintellektil suur võimalus olla inimesele abiks. Selles suunas tänane areng ka liigub.

Inimesed tekitavad andmeid iga liigutusega ning läbi meie endi käitumise on tehisintellektil võimalus meid paremini tundma õppida ning pakkuda lahendusi, mis võiksid vastata meie ootustele.

Enamik on kindlasti kasutanud Google’i otsingut ning oleme harjunud, et otsingumootor oskab pakkuda meile just seda infot veebist, mis meile sobida võiks. Selleks püüab Google meid tundma õppida meie veebikasutust, taustainfot, küsimusi ja märksõnu analüüsides. Kuid samas jääb lõplik valik ikka meie teha. Nagu ka otsused, kas pakutud info on turvaline, usaldusväärne ja ootuspärane.

Täna on tehisintellekti arendatud ühe või teise valdkonna vahel – tööstusrobotid toimetavad tööstusseadmetel, juhivad autosid, lennukeid, laevu ja ronge, meditsiinis analüüsitakse rahvusvahelisi andmebaase, juristid annavad juriidilist nõu olemasolevate seaduste ja kohtupraktika alusel, telefonitugi piirdub kindla valdkonnaga.  

Lisaks tegevusulatuse piiratusega on tehisintellektil põhinevate lahenduste arengut pidurdavaks teguriks brändikesksus. Iga tootja püüab täna veel kaitsta oma turgu ja kallid seadmed on lukus kõrvalistele innovaatoritele. Selles olukorras hakatakse aga tarkadele masinatele lisama oma sensoreid, mis muudab kogu kontseptsiooni lihtsalt jaburaks.

Kogu analüütika keskendub ühele või teisele andmestikule ning piirdub sellega. Robotid on küll iseõppivad ja nende tulemused on seda paremad, mida suurem on andmehulk, millega nad töötavad, kuid nad ei suuda praegu veel näiteks tänase ilmaprognoosi järgi ennustada minu meeleolu ning pakkuda mulle sobivaid tegevusi, arvestades minu tervislikku seisundit, tööga koormatust ja päevaplaani, mis on seotud ka paljude teiste inimeste plaanidega.

Loe ka neid

Tagasi üles