Suur unistus estcoinist püsib elus

Arnaud Castaignet

FOTO: Aivar Pau

Eesti e-residentsuse programm on tänaseks jõudnud veendumusele, et krüptovaluuta nimega estcoin tehakse ära ja muudetakse reaalseks käibevahendiks minimaalselt oma kogukonna liikmete vahel.

Estcoini idee sündiski möödunud suvel just e-residentsuse programmi meeskonnas. Programmi avalike suhete juhi Arnaud Castaignet' sõnul asuti siis kokku panema e-residentide uut kogukonnaplatvormi ja ning selle tarvis välja mõtlema lahendusi ja teenuseid.

«Muu hulgas täheldasime, et ideid platvormi tarvis välja käinud e-residentide endi taust oli paljuski seotud plokiahela tehnoloogiaga ning välja palju vahetati mõtteid selle üle, kuidas õnnestuks kogukonnasiseselt selle abil väärtusi vahetada,» selgitas Castaignet täna Postimehele estcoini sünni tausta.

Kuid milline on see peamine olemasolev probleem, mida estcoin lahendata aitab? Castaignet vastusest ilmneb, et võti peitub e-residentide päritoluriikide väga erinevates äritingimustes.

«Meil on ligi 30 000 e-residenti 114 riigist. Paljudes neist riikides pole finantsiline tõrjutus probleemiks, kuid enamikus on näiteks ettevõtete asutamisel ja pidamisel küsitavate tehingutasude kõrge hind suureks probleemiks,» märkis ta. «Estcoini peamine idee on muuta tehingud e-residentide ettevõtete vahel tasuta nähtuseks.»

E-residentsuse programmi asukohasõltumatute investeeringute juhi Adam Rangi sõnul peaks estcoin innustama e-residente tegema tehinguid üksteisega ning eestlastega – kõigi Eesti residentide vahel. «Selle tulemusel muutuks e-residentsus kui nähtus märgatavalt väärtuslikumaks – saaksime seda vaadelda kui ärivõrgustikku.»

Samas võib jääda muidugi arusaamatuks, et kui jutt käib Eestis loodud ettevõtete vahelistest tehingutest ja Eestis on käibel euro ning pangasisesed ülekanded on reeglina tasuta, siis miks ei sobi euro nende tehingute valuutaks.

Adam Rangi sõnul tahab e-residentsus ka tegelikkuses muutuda globaalseks asukohast sõltumatu äri keskkonnaks, mis ei aita ainult globaalset äri alustada vaid seda ka ellu viia ja arendada. Eelmainitud kogukonnaplatvormi osaks saavad muu hulgas e-residentide ettevõtete kontod, nende äripakkumised, töökuulutused ja tulevikus ka e-residentide vahelised tehingud.

Just nende viimati mainitud tehingute sujuvaks ja detsentraliseeritud tegemiseks, soovib e-residentsuse prorgamm võtta kasutusele oma krüptovaluuta. Ilma igasuguste tehingutasudeta, ilma tihti mitmepäevase rahaülekannete taga ootamiseta.

«Kiired ja turvalised tehingud kogukonna liikmete vahel tõstaks e-residentsuse väärtust meeletult,» oli Arnaud Castaignet veendunud.

E-residentsuse kogukonna platvorm avatakse juba sel suvel. Hetkel pole veel lõplikult selge, millal saab selle käibevahendiks estcoin. Korra on sel teemal kohtutud Eesti Pangaga, kes selgitas, miks on problemaatiline eurole alternatiivse riigi poolt tunnustatud maksevahendi loomine. Läbirääkimised käivad ministeeriumite ja teiste riigiasutustega – eelkõige teemal, kas estcoinil saab olema ka riiklik tugi: et lisaks e-residentidele oleks see käibevahend ka teiste Eesti ettevõtete ja inimestega.

«Avame platvormi ära, siis on ka kõigile palju kergem selgitada, kuidas estcoin selles töötaks,» ütles Adam Rang.

Seos euroga

Kas käibele võetav estcoin oleks kuidagi seotud ka teiste eurodega või kuidas deklareerida estconides tehtud käibe Eesti maksuametile?

E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul on kaalumisel ka variant, kus estcoinid oleksid euroga otseselt seotud.

«Me ei pakuks eurole alternatiivset valuutat, kuid võib-olla kombineeriksime mõnda krüpto-detsentralisatsiooni eelist käiberaha stabiilsuse ja usaldusväärsusega ning piiraksime siis selle kasutust e-residentide kogukonnaga,» kirjutas Korjus projekti ajaveebis.

Pangad peaksid tema sõnul liigutama raha euro-estcoinidesse ja neist välja, kuid tehingud võiksid toimuda neist sõltumatult plokiahela kaudu. See tähendab jätkuvalt seda, et kogukonnapõhised tehingud saaksid toimuda üle maailma tasuta. Vaja on ainult digitaalset rahakotti ja riigi garantiid, et iga euro-estcoin ostetakse tagasi ühe euro eest.

«Meie e-residentsuse programmi meeskonna kui väikese 15-liikmelise kogukonna toimimist saab vaadelda millegi lihtsa, näiteks sünnipäevade kontekstis. Iga kord, kui kellelgi on sünnipäev, kulutame tavaliselt igaüks 10 eurot kingi peale. See tähendab, et iga kord tehakse 13 makset. Neist igaüks maksab pankadele umbes 40 senti, mis teeb peidetud maksena kokku üle 5 euro ja millele lisandub ka menetluse ajakulu. Kuna see summa ringleb meie vahel pidevalt, siis miks peaks olema pangad kaasatud vaid seetõttu, et tahame raha üle kanda digitaalselt? Igapäevaelu oleks kiirem ja tõhusam, kui me vahetaksime väärtust pangandusvõrgust sõltumata,» kirjutas Korjus.

Korjus sõnul toimiksid euro-estcoinid e-residentide kogukonnas samamoodi, nagu toimib muu valuuta videomängudes ja imiteeritud veebimaailmades. E-residendid saaksid sellel uuel platvormil euro-estcoine osta ning teiste e-residentidega ja vajaduse korral raha vastu vahetada, järgides seejuures kõiki pangandus- ja maksupõhimõtteid.

«Peamine erinevus oleks mõistagi see, et e-residendid ei mängiks sel platvormil lõbu pärast. Sellise estcoini variandi puhul nad hoopis saaksid kasu sujuvast ülemaailmsest teiste e-residentidega kauplemisest,» sõnas Korjus.

Asendus ID-kaardile?

Üks idee on e-residentsuse programmil estcoiniga seoses veel: see võiks tulevikus asendada e-residentide ja ka teiste Eesti residentide elektroonilist identiteeti.

Kaspar Korjuse sõnul kõrvaldaksid nn identiteedimündid kõrvaldaksid osa tehnoloogiat, mida meie e-riigi toimimine praegu vajab, ning ühtlasi vabaneksime osast praeguse tehnoloogia kulukusest ja tülikusest.

«Eestlased ja e-residendid võidaksid kulude vähenemisest ja saaksid oma digitaalse identiteediga veebis teha peaaegu kõike,» sõnas Korjus.

Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul on see idee aga nii värske aja analüüsimata, et seda on raske kommenteeridagi.

«Kuna meil puudub teadmine, millistele andmetele, sh uuringutele Kaspar Korjus oma artiklis tugineb, samuti pole RIA-l ülevaadet, millistele süsteemidele nimetatud lahendus tugineb, ei saa me anda ka hinnangut, milliseid tehnoloogiaid see asendaks ja millistest puudus tekiks,» ütles RIA pressiesindaja Helen Uldrich.

RIA pole muidugi saanud ka e-residentsuse projektilt ühtegi tehnilist dokumentatsiooni selle kohta, et nende idee võiks ka reaalsuseks saada.

Loe ka neid

Tagasi üles