«Loll mõte» – pangajuhid põrmustavad Riisalu ideed Lisatud Bigbanki seisukoht

Versobanki juht Aivo Adamson.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu idee omandada Eesti Ühistupangale tegevusloa saamiseks linna rahadega osalus mõnes Eesti väikepangas on rumal idee ja loob ebaterve konkurentsi erasektoriga, leiab Versobanki juhatuse esimees Aivo Adamson. Plaaniga ei plaani kaasa minna ka teised pangad.

«Isiklikult ma ei näe siin mingit point'i, miks sisuliselt kaudselt riigile kuuluv pank peaks seda soovima? Mis huvid need siiski on? Meil on niigi paks riik ning liiga palju on riigis tegevusi, mis ei peaks üldse riigi käes olema. Teeme siis veel ühe riigile kuuluva panga? Konkureerimaks erasektoriga? Kinnisvara haldusega juba riik konkureerib erasektoriga. Milleks? On siis parem omanik? Loll mõte,» ei hoidnud Aivo Adamson emotsioone tagasi.

Adamson ütles Postimehele Riisalu ideed kommenteerides, et Versobank selles projektis ei osale.

«Versobankil on eesmärgid olemas ning meil pole neid kavas muuta. Isegi selles kiires muutuvas keskkonnas. Oleme paindlikud oma äris vaid enda valitud sektorites ning kliendisegmentides,» märkis ta.

Bigbank: meie strateegia ühinemisi ette ei näe

Bigbanki juhatuse esimehe Sven Raba seisukoht abilinnapea arvamuse osas on samuti kindlalt eitav.

«Bigbanki lähiaastate strateegia ei sisalda endas ühinemisi ega olulise osaluse omandamisi sarnastes finantsasutustes. Laenudele spetsialiseerunud pangana ei paku Bigbank hetkel ka arveldus- jms teenuseid, mistõttu pole meie osalemine läbirääkimistel ilmselt vajalik,» sõnas ta.

Riisalu: osalus oleks mõistlik

Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu kirjutas aasta lõpus Postimehes avaldatud arvamusartiklis, et kui linna raha eest loodud ühistupangal jääbki finantsinspektsioonilt litsents saamata, tuleks Tallinnal kaaluda osalust mõnes olemasolevas Eesti väikepangas.

Riisalu sõnul annaks selline osalus mõnele väikepangale soliidsust juurde ja teeb selle ka rahvusvaheliste institutsioonide ja igasuguse järelevalve jaoks atraktiivsemaks. «Sest Tallinna eelarve on piisavalt suur ja Tallinna osalus mingis pangas oleks väga mõistlik,» arvas ta.

Mäletatavasti jättis finantsinspektsioon mullu kevadel ühistupanga tegevusloa taotluse läbi vaatamata, kuna inspektsiooni korduvatele nõuetele vaatamata ei esitanud pank tegevusloa andmise otsustamiseks vajalikke andmeid ega dokumente. Sellega ka menetlus lõppes.

Inspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul esitas ühistupank mullu Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada finantsinspektsiooni otsus jätta Eesti Ühistupanga krediidiasutuse tegevusloa taotlus läbi vaatamata, õigusvastaseks. Kohus asub asja sisuliselt arutama kuu aja pärast.

«Seadus ei keela Eesti Ühistupangal esitada uut tegevusloa taotlust, kuid mõistlik oleks, et enne lõppeks pooleliolev õigusvaidlus,» ütles Kessler Postimehele.

Finantsinspektsioon on varem välja öelnud ka seda, et Eesti Ühistupanga nimi on eksitav, kuna viitab tegutsevale pangale. «Oleme olnud pangaga dialoogis ning muu seas öelnud ka seda, et nad oma tegevust hindaksid. Võimaliku tegevusloa menetluse käigus tulevikus arvestame kindlasti kõiki aspekte,» lubas Kessler.

Seega tegutseb Eesti Ühistupank siiamaani ilma tegevusloata, põhikapitali arvelt antakse välja ärilaene ning palgal on üheksa inimest. Peamine raha sissemaksja on olnud Tallinna linn.

Loe ka neid

Tagasi üles