Eesti Pank: EAS mängib ohtlikke mänge

Eesti Panga asepresident Madis Müller

FOTO: PEETER LANGOVITS/PEETER LANGOVITS/Scanpix

Eesti Pank peab ohtlikuks ja problemaatiliseks e-residentsuse projekti vedava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) katseid võtta kogukonnasise käibevahendina kasutusele estcoin'i-sarnaseid alternatiivseid käibevahendeid.

«Riikliku initsiatiivi korras oleks aga väga ohtlik pakkuda mitteresidentidele alternatiivseid finantsteenuseid, mis aitaks neil kõrvale hoida rahvusvaheliselt kokku lepitud ja pankadele kehtivatest rahapesu tõkestamise nõuetest,» ütles keskpanga asepresident Madis Müller.

Tema sõnul on Eesti Pank e-residentsuse projektijuhiga kohtunud ja selgitanud, miks on problemaatiline eurole alternatiivse riigi poolt tunnustatud maksevahendi loomine.

«Mis puudutab aga probleemi pangateenuste kättesaadavusega Eestis mitteresidentidest klientidele, siis tasuks mõelda sellele, kas oleks võimalik teha ausate mitteresidentide jaoks enda plekitu tausta tõendamist lihtsamaks,» arvas Müller.

E-residentsuse programmi veab rahvusvaheline meeskond, mis tegutseb EASi all. Üks nende värskeimaid ideid on luua estcoin'i-nimeline krüptokäibevahend oma kogukonna liikmete vahel.

Programmi avalike suhete juhi Arnaud Castaignet’ sõnul pannakse kokku e-residentide uut kogukonnaplatvormi ning estcoin'i peamine idee on muuta tehingud selle platvormi raames e-residentide ettevõtete vahel tasuta nähtuseks.

E-residentsuse programmi asukohasõltumatute investeeringute juhi Adam Rangi sõnul peaks estcoin innustama e-residente tegema tehinguid üksteisega ja eestlastega – kõigi Eesti residentide vahel. «Selle tulemusel muutuks e-residentsus kui nähtus märgatavalt väärtuslikumaks – saaksime seda vaadelda kui ärivõrgustikku,» rääkis ta.

Kas käibele võetav estcoin oleks kuidagi seotud ka teiste eurodega või kuidas deklareerida estcoin'ides tehtud käibe Eesti maksu- ja tolliametile?

E-residentsuse programmi juhi Kaspar Korjuse sõnul on kaalumisel ka variant, kus estcoin'id oleksid euroga otseselt seotud.

«Me ei pakuks eurole alternatiivset valuutat, kuid võib-olla kombineeriksime mõnda krüpto-detsentralisatsiooni eelist käiberaha stabiilsuse ja usaldusväärsusega ning piiraksime siis selle kasutust e-residentide kogukonnaga,» kirjutas ta projekti ajaveebis.

Pangad peaksid Korjuse sõnul liigutama raha euro-estcoin'idesse ja neist välja, kuid tehingud võiksid toimuda neist sõltumatult plokiahela kaudu. See tähendab jätkuvalt seda, et kogukonnapõhised tehingud saaksid toimuda üle maailma tasuta. Vaja on ainult digitaalset rahakotti ja riigi garantiid, et iga euro-estcoin ostetakse tagasi ühe euro eest.

Korjus sõnul toimiksid euro-estcoin'id e-residentide kogukonnas samamoodi, nagu toimib muu valuuta videomängudes ja imiteeritud veebimaailmades. E-residendid saaksid sellel uuel platvormil euro-estcoin'e osta ning teiste e-residentidega ja vajaduse korral raha vastu vahetada, järgides seejuures kõiki pangandus- ja maksupõhimõtteid.

«Peamine erinevus oleks mõistagi see, et e-residendid ei mängiks sel platvormil lõbu pärast. Sellise estcoin'i variandi puhul nad hoopis saaksid kasu sujuvast ülemaailmsest teiste e-residentidega kauplemisest,» sõnas Korjus.

Tagasi üles