Teadlikuks mobiilikasutajaks: mis on RAM ja kui palju mobiil seda vajab

FOTO: Kuvatõmmis

Kurjad ja tarkadena näida tahtvad mobiiliuudiste loojad kipuvad lugejaid tavapärase ilujutu kõrval pahatihti koormama kõikvõimalike tehniliste terminitega nagu RAM, ROM, protsessor ja megapiksel, mille sisust nad lõpuni tegelikult ise ka mõnikord aru ei saa.

Õnneks tuli nüüd mõlemale poolele appi välismaine mobiiliportaal AndroidCentral, mis teeb vähemalt ühe lühendi – nimega RAM – nii lihtsalt selgeks, et sellest võib aru saada isegi … no näiteks õiguskantsleri pressiesindaja.

Niisiis RAM. Tuleneb see lühend mõistest Random Access Memory, eesti keeli on vast parim vaste muutmälu. See on arvutites (ja meie mobiilid on arvutid) leiduv lühiajaline digitaalne salvestusruum. Kuuldavasti on uusimatel mobiiltelefonidel seda juba lausa 10 GB (gigabaiti), näiteks peagi ilmavalgust nägeval mobiiltelefonil Vivo. See näitaja on niisiis võrreldav juba mänguritele mõeldud lauaarvutitega. Enamikul mobiilidel on tänapäeval RAMi suuruseks siiski 2–4 GB, mõnel ka 6.

Aga miks on see näitaja ühe mobiili puhul nii oluline? Asi selles, et RAMi vajavad hädasti jooksva info hoidmiseks ja taaskasutamiseks kõik äpid, mis hetkel mobiilis on avatud ja aktiivses (mõni ka taustal) kasutuses on. Lisaks vajavad samal põhjusel RAMi mobiili riistvara põhiosa ehk protsessor ja seadme põhitarkvara ehk operatsioonisüsteem.

Seda kõike põhjusel, et RAM on tavalise salvestusmäluga (ROM) väga kiire, kui jutt käib sellele andmete salvestamisest või sellelt lugemisest. Ka kõige kiiremast kõvakettast pole RAMile selles osas vastast.

Mobiili protsessoris on küll ka endas arvutusandmete hoidmiseks olemas vahemälu, kuid sellest jääb talle väheks. Näiteks väga paljudes mobiilides kasutatavas Snapdragoni protsessori mudelil 835 on kõrgtaseme tuumade jaoks vahemälu vaid 2 GB – sellest piisab vaid hetkel kasutatavate andmete hoidmiseks, kuid kusagil on vaja hoida ka seda, mida kasutada järgmiste arvutuste jaoks.

Näiteks, kui kasutaja telefonis olev Messengeri äpp soovib midagi uut mobiili ekraanil kuvada, luuakse selle pildi joonistamiseks kogus andmeid ning suunatakse just RAMi, kus operatsioonisüsteem saab neid analüüsida ning põhi- ja graafikaprotsessor vajalikud toimingud teha ja suunata kogu vajalik kupatus ekraanile, mille iga punkt siis juba täpselt õigeid värve õigel hetkel kuvab.

Seega, mida rohkem on mobiilil RAMi, seda rohke äppe saavad taustal töötada ilma, et kasutaja mobiili jõudlus kaoks ja see n-ö venima hakkaks.

RAMis olevat vahemälu kustutatakse reeglina siis, kui seade sulgeda. Mingi osa sellest on kasutusel aga isegi siis, kui Androidi süsteem isegi pole käivitunud. Asi selles, et Android omakorda töötab Linuxi nimelise tuumplatvormi peal, mis vastutab seadme riistvara toetavate programmide (draiver’ite) töö eest, ning seadme käivitamisel kasutab RAMi just Linux.

RAMi kasutavad veel näiteks seadme käivitamisel loodavad ja näiteks aku taset jälgivad virtuaalfailid (RAMdisk), telefoni unikaalset IMEI koodi ja ühenduseseadeid talletav NVRAM, graafikaadapteri mälu talletatakse VRAM osas. Kokku on kasutajast sõltumatult RAMis kinni ligikaudu 1GB andmeid.

Kusjuures kehtib ka reegel: kui kasutaja käivitab uut äppi, siis eelmised muudetakse vähemprioriteetseteks, et uuele jätkuks piisavalt RAMi.

Kõik mobiilitootjad näevad aga hetkel metsikut (loe: kallist) vaeva selle kallal, et RAMi kasutataks tõesti vaid nendeks protsessideks, milleks see on hädavajalik, ning optimeerida seadme protsesse.

Kusjuures, mida lihtsam ja odavam mobiil, seda vähem see ka RAMi vajab. Tänapäeval ei tohiks seda siiski ühelgi mobiilil vähem kui 2 GB olla. Parem juba 3 või 4.

Tagasi üles