Sõiduautode erisoodustuse uus kord ähvardab Eesti muuta kaubikuparadiisiks

Marko Saag Foto: Joanna Jõhvikas

Teatavasti näeb aasta algusest kehtima hakanud uus sõiduautode erisoodustuse kord ette, et tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutamise võimaldamine maksustatakse erisoodustusena.

Vandeadvokaat Marko Saag ATTELA Advokaadibüroost rääkis täna toimunud Fleet Mobility EXEX foorumil, kuidas mõjutavad seadusemuudatused ettevõtete autoparke 2018. aastal.

Erisoodustuse hinnaks on 1,96 eurot sõiduauto liiklusregistris märgitud mootori võimsuse ühiku (kW) kohta kuus (reaalne maksukoormus 1,3 eurot kW kohta kuus). Üle viie aasta vanuse sõiduauto puhul on erisoodustuse hinnaks 1,47 eurot kW kohta kuus (reaalne maksukoormus 0.98 eurot kW kohta kuus.

Juhul, kui tööandja ei võimalda enda omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, kohustub tööandja teavitama vastavast asjaolust Maanteeametit, kes teeb sellekohase märke liiklusregistrisse. Eelnevalt viidatud märke puudumisel lähtutakse eeldusest, et sõiduautot kasutatakse ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.

Olulisim muudatus uues erisoodustuste maksustamise regulatsioonis on seotud sõiduauto ettevõtlusega mitteseotud tegevusteks kasutamise võimaldamisega.

«Lihtsustatult tähendab see, et tööandjal tekib maksukohustus juhul, kui ta võimaldab äriühingu sõidukiga erasõitude tegemist ning seda hoolimata sellest, kas mõni töötaja sel maksustamisperioodil ka reaalselt tööandja sõidukiga erasõite tegi või mitte,» rääkis Saag.

Kui varasemalt vähendas isiklike sõitude hüvitamine erisoodustuse maksubaasi, siis nüüdsest sõiduautode puhul see nii enam ei ole ning maksukohustus jääb sõltumata hüvitamisest samaks.

Kas sõiduautode asemel kaubikud?

«Kuna kW põhine maksukohustus tekib vaid sõiduautodele, on paljud ettevõtjad vaatamas oma autoparki üle ning neile, kellel on vajadus teha üksikuid erasõite, antakse autod, mis ei ole sõiduauto kategooriasse kuuluvad,» sõnas Saag.

Selliste autode puhul jätkub vana kord ning võimalik on erisoodustusena maksustada igat kilomeetrit eraldi, maksustades selle kilomeetri turuväärtust. Samuti vähendab mittesõiduautode puhul isiklike sõitude hüvitamine erisoodustuse väärtust.

«Ettevõtjad vaatavad üle oma autode võimsused ning neile, kes teevad isiklike sõite, antakse kasutamiseks pigem madalama võimsusega autod. Või vahetatakse sõiduato välja kaubiku vastu,» prognoosis Saag.

Saagi sõnul ei ole käesolevaks hetkeks veel kindel, millisel viisil kontrolle läbi viima hakatakse, kuid üks on selge - kuna maksuhalduril on ligipääs Maanteeameti andmebaasile, võimaldab märke olemasolu või selle puudumine viia läbi mitmeid automaatseid kontrolle ja tuvastada võimalike vigasid.

«Üsna tõenäoliselt teostatakse esmalt nn võrdluskontrolle. Näiteks kui märge puudub Maanteeameti andmebaasis, kuid erisoodustusi ei maksustata ning sõiduautodelt arvatakse maha 100% sisendkäibemaksu, peaks loogiliselt võttes olema kuskil viga,» selgitas Saag.

Muudatused ka käibemaksuarvestuses

Lisaks tulumaksuseaduse muudatustele, jõustusid 2018. aastast ka käibemaksuseaduse sätted, mis muudavad senist sõiduautodelt sisendkäibemaksu mahaarvamise korda.

Kuni 2017. aasta lõpuni oli käibemaksukohustuslasel võimalik sõiduauto ja sõiduauto tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt maha arvatava sisendkäibemaksu proportsiooni igakuiselt muuta. See tähendas, et kui maksustamisperioodil kasutati sõiduautot eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, oli sel kuul võimalik maha arvata kogu sisendkäibemaks ning kui järgmisel kuul tehti ka erasõite, oli õigus maha arvata kuni 50%.

Uus regulatsioon aga sellist igakuist otsustamist enam ei võimalda. «Olukorras, kus kogu sisendkäibemaksu maha arvanud käibemaksukohustuslane ei kasuta sõiduautot kahe aasta jooksul mingil maksustamisperioodil eranditult ettevõtluse tarbeks, tekib tal kohustus sisendkäibemaksu korrigeerida ning järgida sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt üks aasta,» selgitas Saag.

Sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus tähendab antud juhul seda, et riigile tuleb tagasi maksta 50% alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning tasuda alusetult maha arvatud sisendkäibemaksu summalt intressi kuni selle tagastamiseni riigile.

Kasutuskord

Selleks, et nii tööandja kui töötajad saaksid ühte moodi aru, milliste põhimõtete järgi toimub äriühingu autopargi kasutamine, on tööandjal mõistlik koostada autopargi kasutuskord, kus sätestatakse, milliste sõidukitega on lubatud teha erasõite ning millistega mitte, samuti ka see, kuidas toimub sõidukite garažeerimine.

«Kasutuskorra olemasolu ja allkirjastamine töötajate poolt annab vajadusel tööandjale täiendava tõendi selle kohta, tööandja ei ole võimaldanud äriühingu sõiduautosid kasutada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel,» lisas Saag.