Proovisõit: Peugeot 308 SW ehk kuidas me nelja suure mehega Peipsil kalal käisime

FOTO: Aivar Pau

Mõni auto on kohe esimest korda sisse istudes kuidagi väga lihtne, kodune ja oma. Kui sellele lisandub veel praktilisus, soliidsepoolne väljanägemine ja kaasaegsed mugavused, siis võiks ju ühe masinaga väga rahul olla. Uus Peugeot 308 SW mul selliseid mõtted proovisõitu tehes tekitas.

Olgu kohe täpsustuseks välja öeldud ka mudeli täpne nimi, selleks on 308SW GT BlueHDi 180 AT8. Miks? Põhjus peitub viimases numbris. Kaheksakäigulisi automaatkäigukastiga masinad selles segmendis vist teisi ei leidugi ning sõidu teeb see tõesti enneolematult sujuvaks. Ka küttust võttis mootor sellele üllatuslikult vähe – linnast väljas algas see number valdavalt nelja liitriga saja kilomeetri kohta.

Mingisugust megakiirendust sellelt diiselmootoriga masinalt ma ei oodanud ja seda tavarežiimis ka ei saanud. Küll aga sujuvust ja stabiilsust – nii märkamatult paigalt liikumist ei olegi eriti ühegi masina puhul kohanud. Samas: sellist erinevust tava- ja sportrežiimi vahel pole ma iial varem ühegi masina puhul kogenud – nupuvajutus lasi mootoril tämbri tuntavalt alla,  lõi valla mõnusa lõrina ja masin oli kui pead raputanud ja uuesti sündinud.

FOTO: Aivar Pau

Tegin oma sõite peamiselt kõrvalistel talvistel jääteedel (lamell) ning stabiilsuse või kontrolli kaotamise üle kordagi kurta ei saanud. Polnud ei ala- ega ülejuhitavust, rahulik roolikeeramine väikesele roolile vaatamata (see on Peugeot trend olnud juba mõnda aega, et kogu näidikute tabloo rooli kohalt näha oleks). Veidi hätta jäin paksema lumekattekorral kallakutest üles pungitades, aga see võis olla pigem rehvide teema.

Üks ootamatu probleem tabas mind aga küll. Ma tõesti ei tea, kui sagedasti seda kellegi võib veel ette tulla, aga igaks juhuks olgu hoiatuseks teistele see ära kirjeldatud. Nimelt sõitsin soojaks sõidetud/pidurdatud valuvelgedega lumisele teele ning see kogus lund loomulikult ka ratastele. Kui nüüd auto seisma jäi, siis see lumi veidi sulas ning siis jäätus ja kinnitus klombina ratta velje külge. Tagajärg: kui seda klompi sealt kätte saada ei õnnestu, siis võtab vibratsioon silma nägemise ära ja pikal sõidul jätaks jälje ka vedrustusele. Nii et midagi sorkimiseks võiks käepärast olla või termosega kuuma teed kaasas.

Kuuma teega seoses meenub mulle nüüd tagantjärele, et ei märganus auto esimeses pooles mitte ühtegi topsihoidjat, küll aga panipaigad kahe istme vahel.

FOTO: Aivar Pau

Mis veel sõidu ajal eriliselt silma torkas? Näiteks funktsioon, mis aktiivse püsikiiruse hoidja korral võtab trassil automaatselt eessõitja kiiruse – tagant otsasõit on sellega välistatud. Teiseks väga hästi toimiv tulede (LED nii ees kui taga) süsteemi täisautomaatne üleminek päevatuled<->öötuled, lähituled<->kaugtuled. Kolmandaks küljepeeglite tulukesed, mis objekti vaatevälja ilmudes korraks sellest märku annavad.

Pardakompuuter koos multimeediakeskusega on Peugeot’le omaselt eesti keeles nii kirjas kui hääles. Sümpaatne oli uuendus, mis kaardilahenduses sihtpunkti määramisel eesseisva lähima pöörde ka juhi ees oleval tablool  - kahtlemata sõidu turvalisust tõstev lahendus, kuna juhi pilk on pidevalt ette suunatud. Parkimisandurid on masinal nii ees kui taga ja esiklaas on varustatud vihmasensoriga, mis kojamehed soovi korral automaatselt tööle paneb.

Kliimaseade on sellele masinal kahetsooniline, juhuks, kui juht ja kaassõitja salongi temperatuuris omavahel kokkuleppele ei jõua.

FOTO: Aivar Pau

Aga tuleme universaali põhiomaduste juurde. Loomulikult on selleks mahutavus. Pagasiruum on autol tõeliselt avar, mõõtmetelt enam kui meeter korda meeter, nelja mehe talvise kalalkäigu varustus koos riietega mahub sellesse ära ludinal. Kui veel tagaistme seljatoed (Macic Flat) alla lasta, siis võiks lapsed masinas tantsu lüüa. Ja neli suurt meest vabalt ka pikemat reisi ette võtma. Kalale, Peipsile, pärast veel üüratu kalasaagi (näiteks mu seitse ahvenat ja 10 kiiska) ka ära mahutada.

Põlvede ega kõhtude mahutavusega kellelegi probleeme polnud, ainult tagumised istmed oleksid võinud veidi mugavamad olla – arvasid pooled meist. Täpsemaks ei olegi mõtet minna, mõõdunumbreid saab igaüks ise vaadata.

Minu masinal oli töömaht 1997 cm3 ja võimsus 130 kW, kandevõime 381 kg.

See on täiesti klassikaline praktiline ruumikas universaalkerega sõiduauto, mis saanud lihtsalt kaasaegse välimuse ja veel ohtralt kaasaegsemat tehnoloogiat. Kütust võtab ka pagana vähe. Baashind on masinal ligi 16 000 eurot.

Kogu tehniline jutt on leitav Peugeot veebilehel.

Ahjaa, peaaegu oleks meelest läinud, valikus on ka klaasikatusega versioon.

Loe ka neid

Tagasi üles