/nginx/o/2018/03/02/7650759t1h5933.png)
Juba poisikesepõlvest alates on neid mehi saatnud vastupandamatu soov teha midagi uut, uudishimu on nende teine nimi – ning nagu viimased ajad on näidanud, siis on nende jagamismajanduse lipulaeva Taxify'id saatmas ka üleilmne edu. See on ka põhjus, miks nad on üks viiest Ernst & Youngi ettevõtluskonkursi aasta ettevõtte nominendist.
«Oleme täna oma valdkonnas maailma kõige kiiremini kasvav ettevõte,» tõdeb Markus Villig peamist. Vendade Markuse (24) ja Martini (39) Taxify on asutatud alles aastal 2013, kuid on saanud juba iseenesestmõistetavalt peamiseks taksotellimise lahenduseks nii Eestis kui lõunanaabrite juures.
Nüüdseks on Hiina transpordigigandi Digi Chuxingi investeeringu toel juba 22 riigi 36 linna sellised, kuhu reisides tasub Taxify äpp mobiilis käima tõmmata. Pariis, Kaplinn, Melbourne, Bagdad, Kanada – haare on tõesti üleilmne ning kõigi kontorite peale kokku on palgatud tänase seisuga juba üle 400 töötaja, neile lisanduvad tuhanded ja tuhandeid teenust pakkuvad juhid.
Ideest läbilöömiseks ei piisa
Markuse sõnul on ta kogu elu olnud uudishimulik ja mõelnud, kuidas luua uusi lahendusi ja neid ka efektiivselt tööle panna, mis on omakorda hoogu andnud ettevõtluspisikule.
«Oma esimesel Garage48 hackathon'il osalesin 16-aastaselt, olin siis noorim osaleja. Juba järgmisel aastal juhtisin mKooli meeskonda, mis võitis Garage48 nädalavahetusel esikoha. Ideid on paljudel, kuid läbi lööb see, kes neid ka testima ja teostama hakkab,» kõlab tema edu valem.
Vennad tõdevad, et vanemad on neid alati toetanud – ka päris Taxify algusaegadel, kui olemas oli vaid idee luua midagi uut.
Martin seevastu märgib, et tema asutas oma esimese ettevõtte ülikooli esimesel kursusel 1997. aastal. Toona loodud veebifirma XXL.EE ostis kaks aastat hiljem ära Tallinna Börsil noteeritud PCT Grupp.
Märkusena olgu öeldud, et XXL.EE laienes äriga Läti ja Leedu turule, kasvas 70 töötajani ning arendas välja mitmeid olulisi Eesti internetiteenuseid – Estonian Airi esimese e-piletimüügisüsteemi, City24 kinnisvaraportaali ja palju muud.
Markuse jaoks oli mKoolile omistatud tähelepanule vaatamata esimene «tõeline» ettevõte ikkagi Taxify.
Niisiis Taxify. Eesti taksonduses tõelise revolutsiooni kaasa toonud mobiiliäpp. Alguses vahendati «vanu häid» taksosid, kuid meeste ambitsioon oli suurem ja peagi said lahendusega liituda kõik, kel taust korras ja juhiload taskus. Pärast esimest aastat saadi lihtsalt aru, et klientide nõudlust oli rohkem kui häid taksosid, ja teiselt poolt ei leidnud nad kuidagi taksofirmadega head koostöömudelit.
«Kiisude» roll asendati millegi palju nutikamaga – klient sai ise valida endale ootel oleva sõiduki, kadus vajadus sularaha järele, klientide tüssamine muutus palju raskemaks, kuna iga läbitud meeter sai kaardil nähtavaks ja sõidu hind muutus kontrollitavaks.
Teine etapp oli keskenduda aastal 2015 Ida-Euroopale ja siis jõuti teenusega 12 riiki. Takistuseks sai aga peagi see, et turud olid väga ära reguleeritud ja ei leitud nii palju autosid süsteemi, kui kliente lisandus.
Kolmas strateegia alates ülemöödunud aasta kevadest on muutuda selgelt globaalseks – valiti maailmas kõige suuremad linnad, kus on hea turuolukord, ja laieneti sinna. Kairo, México, Nairobi, Lõuna-Aafrika Vabariigi suurimad linnad.
INFOKAST: Ettevõtte taust
Taxify on 2013. aastal asutatud eestimaine tehnoloogiafirma, mis arendab ülemaailmset transpordiplatvormi. Ettevõte tegutseb 36 linnas ja 22 erinevas riigis, vahendades aastas kümneid miljoneid sõite viiele miljonile kliendile. Firmas töötab globaalselt rohkem kui 400 inimest.
Iga kuu laieneb Taxify uude riiki või linna ning palkab keskmiselt 15 inimest. Augustis 2017 alustas Taxify koostööd maailma suurima sõidujagamisteenust pakkuva platvormiga Didi Chuxing. Partnerlusega investeeris Didi Taxify'sse ning toetab Eesti ettevõtte edasist kasvu. Taxify rakendus on saadaval iOS ja Android platvormidele.
2016. aastal oli Taxify käive 2,8 miljoni eurot, kahjum 50 000 eurot. Taxify aastatega kuhjunud jaotamata kahjum oli 2016. aasta lõpu seisuga 812 822 eurot.
Allikas: PM
Tegemist on ka supernäitega, kus Eesti riik otsustas mitte päriselt reeglitele vastavat teenust välja suretada ja allutada seda iganenud reeglitele. Oh ei, riik tahtis ise muutuda ja kohendas oma ühistranspordinorme reaalsusest lähtuvalt. Sõidujagamislahendused legaliseeriti ühistranspordis möödunud aasta novembrist ning võrdne koht selles valdkonnas leiti nii tavataksodele kui sõiduvahendajatele.
Kas jagamismajandus sobibki kõikjale?
Taxify edu on muidugi tekitanud ka laiema küsimuse, kas jagamismajandus kui selline ongi meie tulevik – mis iganes valdkonnas. Kas see ei vii näiteks töö tulemuse kvaliteeti alla, kui teenuse pakkujaks on mitteprofessionaalid?
Martin Villig tõdes, et kindlasti on valdkondi, kus turuplatsiloogika ei taga parimat teenust, aga rõhutab samas, et transport nende hulka ei kuulu. «Tihedam konkurents on kindlasti aidanud kaasa ka kvaliteedi kasvule, seda võivad kliendid kinnitada,» rõhutab ta.
Jagamismajanduse kasv on Martini sõnul seotud ka inimeste ootustega töötegemisele. Traditsiooniline «üheksast viieni» mudel, kus inimene töötab ühes ettevõttes kaheksa tundi järjest, on asendumas paindlikuma ja mitmekesisema mudeliga. Inimesed tahavad valida, millal nad töötavad, kus nad töötavad, kelle jaoks nad töötavad.
«Jagamismajandus pakub seda paindlikkust. Juhul, kui inimese päev on tema enda planeerida, saab ta näiteks tipptunni ajal, kui teenimisvõimalus on kõige kõrgem, sisse lülitada Taxify rakenduse, pakkuda klientidele meeldivat sõidukogemust ja teenida sellega lisatasu,» räägib Martin.
Täna moodustab sõidujagamine vaid kaks protsenti kogu linnatranspordist. Transport on aga üks kolmest peamisest kuluartiklist majapidamiste jaoks üle maailma. Taxify juhtide hinnangul tähendab see, et ruumi kasvada alternatiivseks teenusepakkujaks eraautode ja ühistranspordi kõrval on tohutult.
Taxify vs Uber: kas Uber võiks olla veidi murelik?
Markuse kinnitusel on Taxify täna oma valdkonnas maailma kõige kiiremini kasvav ettevõte. Just hiinlaste tehtud suurinvesteering Taxify’sse – väidetavalt üle kümne miljoni euro – on pannud üsna kindlalt kukalt kratsima ka suure Uberi enda. On üsna mitu linna, kus tegutsevad mõlemad sõiduvahendajad koos, võideldakse hindade pärast, iga kliendi ja iga autojuhi pärast.
«Meie trumbiks on olnud nutikas ja efektiivne ärimudel, tänu millele oleme saanud pakkuda paremaid tingimusi juhtidele ning paremat hinda klientidele. Seda kõike oleme teinud oluliselt väiksema kapitaliga kui nii mõnedki globaalsed konkurendid,» räägib Markus Villig.
Taxiy juhtide kinnitusel ei keskendu ta ühele konkreetsele konkurendile. Pigem töötatakse selle nimel, et tulevikus kuluks igal inimesel, kes soovib linnas ringi liikuda, alates nupuvajutusest mõni minut auto saabumiseni.
«Turule mahub erinevaid tegijaid, ent suures plaanis on võitjaks see, kes suudab pakkuda parimat kombinatsiooni kiirest saabumisajast ja taskukohasest hinnast,» räägib ta.
Žürii liikme kommentaar
Kaidi Ruusalepp
/nginx/o/2017/02/03/6306333t1h9bc2.jpg)
Taxify asutanud vendade perekonnanimeks võiks sama hästi olla ka Ettevõtlus. Nad on ehitanud iseendasse uskudes üles midagi, mis on iga ettevõtja unistus – äri, mis levib üle maailma nagu viirus :) See on suure töö, õigete prioriteetide seadmise ja fookuse hoidmise tulemus.
Taxify on minu meelest ära tabanud veel ühe nende äri toetava aspekti – nad istuvad uue ja vana jagamismajanduse mõttemaailma vahel. Taxify juhtimistarkus, positsioneerimine turul, tehnoloogia tark kasutus ja kasvunumbrid ei andnud žüriile muud võimalust, kui valida Taxify finaali.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)