/nginx/o/2018/03/05/7660859t1hb79d.jpg)
Rahvusvaheliste filmitootjate õiguste kaitsjad on avastanud Eesti kinosaalides toimuvaga seoses väga häiriva tõsiasja, mis võib halvavalt mõjuda kogu meie edumeelsele kinoärile. Samas on Eesti seadused allpool kirjeldatud kirjeldatavate rikkumiste suhtes hoopis lõdvenenud ning politsei kinosaali korda looma ei tule.
Nimelt on ainuüksi viimase paari kuu jooksul tuvastatud kümmekond tõestatud juhtumit, kus värskelt Eestisse jõutud filme on kinosaalis juba esilinastuste ajal kaameraga salvestatud ning seejärel piraatkoopiad internetis müügile pandud. Rahvusvaheliselt tuntakse sellist tegevust termini camcording all.
Mõned konkreetsed näited tõestatud camcording’u juhtumid on järgmised:
Miks on just Eesti saanud piraatide lemmikkohaks? Aga seetõttu, et Eesti kinod on nii tehnilise taseme poolest kui sisu hankimisel väga edumeelsed ning meieni jõuavad kuumimad kinohitid varem kui mitmesse teise regiooni.
«Viimane tekitab olukorra, kus ka meie kinodest püütakse filme üha rohkem salvestada, et neid erinevates veebikeskkondades kättesaadavaks teha,» selgitas Postimehele Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon MTÜ (EAKO) juht Erik Mandre ohtliku trendi tagamaid.
EAKO kaitseb muu hulgas Sony Computer Entertainmenti huve ning jälgib, et tuvastada ja tõkestada internetis autoriõiguse rikkumisi. Neid rikkumisi on viimastel kuudel kogunenud aga sedavõrd palju, et möödunud nädalal läks sellekohane märgukiri teele meie ametivõimudele.
«Seisame juba möödunud aasta sügisest silmitsi Eesti kinodest filmide salvestamisega, kus eel- või esilinastuvat filmi on kinosaalist salvestatud ja seejärel interneti kaudu levitatud. Üksikutest juhtumitest on saanud terve kaasuste jada,» seisab EAKO kirjas justiitsministeeriumile.
EAKO andmeil on selline salvestustegevus jätkunud tänaseni ja ebaseaduslikult salvestatud filmide nimekiri aina pikeneb. Neid kinosalvestisi ei tehta loomulikult isiklikuks otstarbeks, vaid see on konkreetselt ja teadlikult tulu teenimisele suunatud tegevus – mitmed online-keskkonnad pakuvad esimesele filmi üleslaadijale raha.
Aeg karmiks minna
Autoriõiguste kaitsjatele valmistab aga erilist meelehärmi asjaolu, et karistusseadustiku leevendamise tõttu 2015. aasta jaanuaris ei ole ka kinos filmide salvestamine käsitletav enam ei kuriteo ega ka väärteona. Nüüd näib, et on aeg taas piraatide vastu karmiks minna.
«Oleme seisukohal, et selliste tegude efektiivsem tõkestamine ja tõendite hankimine vajab kriminaalmenetluse läbiviimist ning sestap peaks selline spetsiifiline õigusrikkumine olema karistatav kuriteona,» oli Erik Mandre Postimehele antud kommentaaris konkreetne.
Tema sõnul on koostöös Eesti kinodega astutud juba mitmeid samme tõstmaks teadlikkust kõigi kinokülastajate seas, et salvestuste tegemine kinos on rangelt keelatud. Samuti näevad kinod vaeva sedalaadi rikkumiste parema tuvastamise nimel.
Ebaseaduslike kinosalvestuste tegemine on probleem ka teistes Euroopa riikides ning mitmes neist on see karistatav kuriteona.
Ministeerium: kahjutasu saab nõuda vaid kohtu teel
Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand tõdes, et kinos loata salvestamine on Eesti õiguses reguleeritud tõepoolest tsiviilõiguslike õiguskaitsevahenditega.
Loata salvestamine ja hiljem internetis edastamine ei ole seadusega lubatud ning õiguskaitsevahenditena saab nõuda edastamise lõpetamist ja tekkinud kahju hüvitamist. Selleks on vaja esitada kohtule hagi ning võimalik on ka esialgse õiguskaitse korras nõuda kuni kohtuvaidluse lahendamiseni kohest meetmete tarvituselevõttu.
Miks kaotati aga ära kinopiraatlus kui süütegu? «Karistusõiguse revisjoni käigus otsustati, et üldjuhul tuleb eelistada era- või haldusõiguslikke õiguskaitsevahendeid ning riigi sekkumine karistusõiguslike meetmetega on äärmine abinõu. Seetõttu leiti ka, et karistusõiguslike sanktsioonidega kirjeldatud olukorras lahenduse leidmine ei ole proportsionaalne,» selgitas Härmand.
Forum Cinemas: me pole kedagi teolt tabanud
Forum Cinemas teatas EAKO tõstatatud teemaga seoses, et ei ole oma kinodes konkreetselt kedagi teolt tabanud, kuid turvaeesmärkidel on küll tulnud turvafirmal paluda kinokülastajatel ära panna salvestusseadmeid.
«Olukorra teebki keeruliseks see, et tänapäeval on kaamera igas mobiilis ja teistes seadmetes, mida ju otseselt ei saa kinosaalis keelata,» teatas Forum Cinemas turundus- ja müügijuht Liis Mengel.
EAKO pöördumise eesmärk on tema sõnul tekitada kinodele konkreetseid võimalusi, et pahatahtlikku tegevust takistada. Seaduse muutmise eesmärk on täpsemalt paika panna protseduurid ja käitumisjuhtised, mille alla käivad ka näiteks privaatsusnõuded, kui turvafirmad pistelisi kontrolle teevad ja saalis füüsiliselt kohal käivad.
«Praegusel juhul teavitame ka seansside eel, et kinol on õigus eemaldada seansilt isikud, kes sellise salvestamisega tegelevad,» rääkis Forum Cinemas esindaja. «Turvameetmete osas oleme koostööd teinud piraatlusevastaste organisatsioonidega ja soetanud kinodesse spetsiaalset tehnikat piraatluse tuvastamiseks. Samuti on paigas n-ö varjatud süsteemid, millega stuudiod ja kinod piraatlust tuvastada saavad.»
Üks osa sellest on ka pistelised kontrollid saalides turvafirmade poolt, kes vaatlusseadmetega seansse kontrollivad.
«Siinkohal palume vabandust publiku ees, kui oleme kohati kontrollidega filmivaatamist häirinud. Oleme ka linastuste ette lisanud teavituse, et võime selliseid pistelisi kontrolle teostada. Loomulikult on kino väga tänulik, kui kinokülastajad ise annavad meie teenindajatele igasugustest kahtlastest tegevustest teada,» teatas kino.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)