Video: Gröönimaa jää alla unustanud salajane külma sõja tuumabaas hakkab sulama (2)
5. märts 2018, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1960-ndatel Gröönimaa jää alla rajatud salajane USA tuumarakettide baas võib kliima soojenemise korral põhjustada tõsise keskkonna reostuse.
USA sõjavägi hakkas 1959. aastal rajama kõigest 1200 kilomeetri kaugusele põhjapoolusest jää alla maetud tunnelite võrgustikku, mis pidi hoiustama 600 tuumaraketti, et tekitada vajadusel Nõukogude Liidule väga halb üllatus.
Ehitus maskeeriti teadusliku uurimistöö taha ja selle käigus toimetati jää alusesse baasi isegi tuumareaktor. Baasi planeerijad kujutasid ette, et paks jääkiht pakub tunnelitele alatist kaitset. Kohapealne kuiv lumi hoidis jää sulamast ja nii võis sinna sisuliselt mida iganes matta.
Mitte kuigi palju peale tunnelite rajamise algust avastas armee, et kohalik jää on looduslikult pidevas liikumises, muutes nii tunnelid ebastabiilseks. Seda prooviti alguses ignoreerida, kuid pärast korduvaid varinguid otsustati baas 1967. aastal hüljata.
Hülgamise ajaks oli baas kasvanud päris suureks: sellel oli oma raamatukogu, teater, haigla, köök, söökla, kabel ja kaks elektrijaama (üks töötas tuumaenergial, teine diislil.) Pärast tunnelite sulgemist viidi enamus tuumareaktorist minema, kuid üldiselt jäeti kogu infrastruktuur lihtsalt maha. Arvati, et see jääb lihtsalt igaveseks lume alla.
Maha jäeti muuhulgas ka baasi kogunenud heitvesi, biojäätmed, diiselkütus, madala intensiivsusega radioaktiivsed jäätmed ja mitmesugust muud keemiat. Kokku on baasis arvatavasti umbes 20 000 liitrit keemilisi jäätmeid ja 24 miljonit liitrit töötlemata reovett ja bioloogilisi jäätmeid. Keegi ei osanud toona karta, et need jäätmed sealt kuhugi minna võiks.
2016. aastal ilmunud uuringus selgus aga, et kliimasoojenemisega jäämassidest tekkinud sulavesi võib need jäätmed kanda laiali, ohustades seeläbi nii loomade kui inimeste tervist. Olukorrale ei aita sugugi kaasa see, et pole täpselt teada, kes need jäätmed ära peaks koristama.
Taani keelas külma sõja ajal igasuguste tuumarelvade paigaldamise Gröönimaale, kuid Taani peaminister H.C. Hansen tegi ameeriklastega oma rahva teadmata salajase lepingu, mille järgi pigistas ta tuumarelvadele silma kinni.
Samuti oli USA'l toona Taani valitsuse luba oma baasidest Gröönimaal ka «vabaneda.» Kui olukord peaks muutuma halvaks, siis võivad kaks riiki hakata lihtsalt vastutust üksteise kaela lükkama. Fakt on aga see, et probleem ei kao kuhugi ning mida soojemaks muutub kliima, seda tõsisemaks muutub saaste oht.
Allikas: Atlas Obscura