/nginx/o/2018/03/07/7667203t1h7f44.jpg)
Fiiberoptiline kaabel (edaspidi optika) on tänapäeval kõige kiirem viis internetivõrgus andmete edastamiseks. Ehkki signaal läbib tohutuid vahemaid, ühendades nii riike kui ka kontinente, püsib selle kvaliteet praktiliselt muutumatu, kirjutab Irina Kuzina tehnoloogiaportaalis Digitark.
Vaatamata sellele, et optiline kiud koosneb klaasist ja selle üksikuid struktuure peab ettevaatlikult käsitsema, peab valmiskaabel vastu väga suurele koormusele. On olemas kaablid, mis suudavad taluda üle 80 kg tõmbetugevust.
Uuringud on näidanud, et optilised kiud taluvad suuremat koormust kui vask. Lisaks ei ohusta optilist kiudu vasest erinevalt rooste, oksüdeerumine, vesi ega lumi ning see ei reageeri raadiolainetele.
2021. aastaks aga katab juhtmevaba internet juba 85% maakerast.
Veel üks oluline eelis vase ees on see, et optiline kiud ei karda äikest ega elektrivõrgus esinevaid häireid. Erinevalt ADSL-modemitest, mis kipuvad äikese korral rivist välja langema (äikeselahenduse ajal 220 V ja ADSL-liini ühenduskohas tekkivate potentsiaalide erinevuse tõttu), on optiline terminal palju töökindlam, kuna optiline sideliin edastab valgust, mitte elektrivoolu. Sellest võib järeldada, et valguskaabli kaudu edastatav internetiühendus on vaskkaablist usaldusväärsem ja turvalisem. Tuletame meelde, et äikese põhjustatud elektrivõrgu pingekõikumised ei käi garantii alla, seepärast ei tasu loota ka põlenud seadmete tasuta väljavahetamisele.
Möödunud aasta suvel kirjeldas Google‘i peainsener ja futurist Ray Kurzweil, kelle ennustused on varemgi täide läinud (nt Siri, eksoskeleti ja liitreaalsuse tekkimine) oma tulevikuvisiooni järgmiseks 30 aastaks. Muu hulgas arvab Ray, et 2019. aastast hakkavad välisseadmete juhtmed ja kaablid kasutuselt kaduma, see aga tähendab, et kogu tehnika majapidamises, sh olmetehnika, ühendatakse kiiresti ühtsesse võrku. Kaableid jäävad külmkapi, mikrolaineahju või televiisorini vedama vaid fanaatikud.
Juhtmete kadumise järel ühendatakse uued seadmed automaatselt nn nutika maja juhtpulti ehk „ajju“ ning selle kaudu saab seadmeid käsitseda nii, nagu me seda ulmefilmides näinud oleme. 2021. aastaks aga katab juhtmevaba internet juba 85% maakerast, mis võimaldab leevendada liikluskoormust, sest tänu hüppeliselt arenevale tehnoloogiale saavad paljude tegevusharude töötajad teha oma tööd kaugtöö vormis.
Internetiühendus on meie jaoks muutunud sama iseenesestmõistetavaks nagu elekter. Seejuures peame aeglast internetti vaat et inimsusevastaseks kuriteoks, ent katsed on näidanud, et selles emotsionaalses väites on isegi terake tõtt.
/nginx/o/2018/03/07/7667325t1ha8d7.jpg)
2016. aastal tehtud uuringust selgub, et kehv ühendus võib tekitada isegi terviseprobleeme. Ettevõtte Ericsson insenerid võtsid eksperimendiga „Voogedastuse katkemisest tulenev stress“ nõuks uurida, kuidas mõjuvad kasutajatele katkestused video vaatamisel. Nad tegid videosid vaatavatele katsealustele entsefalogrammi ja kardiogrammi. Katkestused voogedastuses suurendasid südamelihase kokkutõmmete arvu 38% võrra. Teistkordne, puhverdusest tingitud katkestus suurendas stressitaset kaks korda. See tähendab, et inimene tundis suurt emotsionaalset pinget, mis avaldas ebasoodsat mõju nii tema närvisüsteemile kui ka südamele. Selgus, et säärane stressitase oli võrreldav õudusfilmi vaatamise ajal kogetava stressitasemega. Teate ju küll seda tunnet: kui lemmikseriaali vaatamisel ajal on pilt juba paar korda tardunud, siis kipub vaatamise soov üldse kaduma.
Ei tasu ühenduse kehva kiiruse pärast kannatada ja enda psüühikat rikkuda. Selle asemel tuleks teemasse sügavamalt süüvida ja teha selgeks, kuidas internet sinu koju jõuab – võib-olla kasutad ammu vananenud tehnoloogiat?
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!